Ruumiline planeerimine

Makett

Ruumiline planeerimine planeerimisseaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.[1]

Ruumilise planeerimise eripära on see, et ta on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne teavitamine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Hea planeering algab avalikustamise strateegia ja lähteülesande koostamisest. Sellele järgneb planeeringuala arengustrateegia väljatöötamine. Arengustrateegia alusel sõnastatakse planeeringuala arendamise visioon. Lähtuvalt arengustrateegiast ja visioonist koostatakse planeeringu seletuskiri ja kaardid või skeemid.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja on Eestis vastavalt pädevusele Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus.[2]

Planeeringu menetluse etapid

[muuda | muuda lähteteksti]

Planeeringu menetluse etapid planeerimisseaduse järgi on

  • algatamine
  • algatamisest teatamine
  • planeeringu sisuline koostamine ja lahendusvariandi või -variantide avalik tutvustamine
  • planeeringu kooskõlastamine
  • planeeringu vastuvõtmine
  • planeeringu avalik väljapanek (selle kestus sõltub planeeringu liigist) ja avalik arutelu
  • järelevalve (kui see on vajalik planeerimisseaduses toodud juhtudel)
  • planeeringu kehtestamine
  • planeeringu kehtestamisest teatamine.

Avalikkusel on õigus osaleda planeeringuprotsessis kogu selle menetluse jooksul.

Ruumilised planeeringud

[muuda | muuda lähteteksti]

Ruumilised planeeringud planeerimisseaduse järgi on

Ruumilise planeerimise alusdokument

[muuda | muuda lähteteksti]

Ruumilise planeerimise alusdokument on Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta. Selle kiitis heaks 1983. aastal Euroopa Nõukogu liikmesriikide plaanimise eest vastutavate ministrite konverents Torremolinoses. Harta võttis kasutusele uue termini "ruumiline planeerimine". Kui varasem suurte territooriumide plaanimine oli välja kasvanud arhitektuursest ja linnaehituslikust plaanimisest, siis hartas kajastus selleks ajaks praktikast saadud kogemus, et ulatusliku territooriumi plaanimine pole võimalik ilma sotsiaalsete, majanduslike, keskkonna- ja kultuuriaspektide tasakaalustatud käsitluseta. See tähendas, et territoriaalset plaanimist polnud võimalik vaadelda lahus üldisest sotsiaal-majandusliku arengu prognoosist või kavast. Plaanimine eeldas eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi. Sellist sünteesitud ja interdistsiplinaarset, territoriaalset plaanimist hakatigi nimetama ruumiliseks plaanimiseks. Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta on olnud aluseks planeerimis- ja ehitusseaduse ning planeerimisseaduse väljatöötamisele.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Planeerimisseadus
  2. ↑ Planeerimisseadus. RT I, 30.06.2023, 57.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]