Saratoga kampaania | |||
---|---|---|---|
Osa Ameerika iseseisvussõjast | |||
"Surrender of General Burgoyne" (Kindral Burgoyne'i alistumine; John Trumbull, 1821) | |||
Toimumisaeg |
14. juuni – 17. oktoober 1777 (4 kuud ja 3 päeva) | ||
Toimumiskoht | Upstate New York ja Vermont | ||
Tulemus |
| ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
Jõudude suurus | |||
|
Saratoga kampaania oli Suurbritannia Põhja-Ameerika väejuhatuse katse võtta enda kontrolli alla strateegilise tähtsusega Hudsoni jõe org 1777. aastal Ameerika iseseisvussõja ajal. Kampaania päädis brittide alistumisega, ajaloolane Edmund Morgan on seda pidanud "sõja suureks pöördepunktiks, kuna see tagas ameeriklastele välisabi, mis oli viimane võiduks vajalik element".[2]
Saratoga kampaania põhipingutuse planeeris ja algatas kindral John Burgoyne. Ta liikus ligi 8000 mehega juunis Quebecist lõunasse, üle Champlaini järve Fort Ticonderogasse, sealt lõunasse üle George'i järve ning viimaks mööda Hudsoni orgu Saratogasse. Esimesed kokkupõrked ei andnud kummalegi poolele otsustavat edu. Kampaania pöördepunkt saabus augustis, kui Vermonti, New Hampshire'i ja Massachusettsi omakaitseväed alistasid Benningtoni lahingus ligi 1000 Burgoyne'i väes teeninud Brunswickeri ja Hesseni sõdurit. Septembris ja oktoobris halvenes brittide olukord veelgi, kuna lüüa saadi Saratoga lahingus ning ameeriklastele saabus lisavägesid. Britid olid sunnitud kindral Horatio Gatesile alistuma 17. oktoobril.[3]
Kaugel Londonis välja töötatud sõjaplaanidest reaalsel lahinguväljal kasu ei olnud. Kolonel Barry St. Leger oleks pidanud liikuma üle Mohawki jõe oru Albany peale itta, kuid oli sunnitud pärast Fort Stanwixi piiramist taganema. Brittide plaanitud abiväed lõunast ei jõudnud kohale möödarääkimise tõttu, kindral William Howe saatis oma väed hoopis Philadelphia peale, mitte ei läinud Burgoyne'ile appi. Oktoobris prooviti lisavägesid saata New Yorgist, kuid siis oli juba hilja.
Ameeriklaste võit oli uue riigi rahva moraalile hädavajalikuks turgutuseks, kuid mis veel tähtsam, see veenis Prantsusmaad sõtta Ameerika Ühendriikide poolel sekkuma. Prantslased toetasid ameeriklasi raha, sõdurite ja laskemoonaga, lisaks pidasid Suurbritannia vastu ülemaailmset meresõda.