See artikkel vajab toimetamist. (August 2016) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2016) |
Grafschaft (Fürstentum) Schaumburg-Lippe 1643–1918 | |
Schaumburg-Lippe Saksa keisririigis | |
Valitsusvorm | vürstkond |
---|---|
Osa |
Saksa-Rooma riigi osastisriik Reini Liidu liikmesriik Saksa Liidu liikmesriik Põhja-Saksa Liidu liikmesriik Saksa keisririigi liiduriik |
Pealinn | Bückeburg |
Schaumburg-Lippe loodi krahvkonnana 1647. aastal, 1807. aastal sai see vürstkonnaks, 1918. aastal vabariigiks ja oli 1946. aastani vabariik Saksamaal. See asub tänapäevasel Alam-Saksi liidumaal pealinnaga Bückeburgis.
Schaumburg-Lippe loodi krahvkonnana 1647. aastal Schaumburgi krahvkonna jagunemise teel lepingutega Braunschweig-Lüneburgi hertsogi, Hessen-Kasseli maakrahvi ja Lippe krahvi vahel. Jagamine toimus, kuna Holstein-Schaumburgi krahv Otto V suri aastal 1640 meessoost pärijateta. Esialgu oli Schaumburg-Lippe positsioon mõnevõrra ebakindel: see pidi jagama erinevaid institutsioone ja rajatisi Schaumburgi krahvkonnaga (mis kuulus Hessen-Kasselile), sealhulgas esinduskogu ja suure tootlikkusega Bückebergi kaevandusi, ja Hessen-Kasseli maakrahv säilitas mõned feodaalõigused selle üle. Lisaks kahjustas krahvkonda valitseva krahvi Friedrich Christiani põikpäine poliitika. Nende ohtudega võitlemiseks säilitas Friedrichi pojapoeg krahv Wilhelm (valitses aastatel 1748–1777) kuni 1000-mehelise alalise armee, mis oli sellise väikese territooriumi kohta üsna suur.
Wilhelmi surma järel 1777. aastal päris ta vennapoeg Philipp II Ernst Schaumburg-Lippe-Alverdisseni krahvkonna, taasühendades sel moel Schaumburg-Lippe ja Lippe-Alverdisseni.
Schaumburg-Lippe oli krahvkond aastani 1807, kui temast sai vürstkond; aastast 1871 oli see Saksa keisririigi liiduriik. 1913. aastal oli see rahvaarvult väikseim riik Saksa keisririigis. Pealinn oli Bückeburg ja ainus linn peale selle oli Stadthagen. 1868. aasta põhiseaduse järgi oli vürstkonnal 15-liikmeline seadusandlik kogu, 10 valisid linnad ja maakohad ning 1 valisid nii aadel, vaimulikkond kui ka haritud klassid, ülejäänud 2 nimetas vürst. Schaumburg-Lippe saatis ühe liikme liidunõukokku (Bundesrat) ja ühe saadiku riigipäevale. Nii kestis see kuni Saksa keisririigi lõpuni 1918. aastal, kui sellest sai Schaumburg-Lippe vabariik. Novembris 1918 oli vürst Adolf eelviimane valitsev Saksa monarh, kes kukutati.