Seitseteist kevadist hetke

 See artikkel räägib seriaalist; romaani kohta vaata artiklit Seitseteist kevadist hetke (romaan)
"Seitseteist kevadist hetke"
Žanr luurepõnevik
Režissöör Tatjana Lioznova
Stsenarist Julian Semjonov
Peaosades Vjatšeslav Tihhonov,
Leonid Bronevoi,
Filmistuudio M. Gorki nimeline Filmistuudio
Aasta 1973
Esilinastus 1973
Kestus osade pikkus 65–79 minutit
Riik NSV Liit
Keel vene
IMDb profiil

"Seitseteist kevadist hetke" (vene keeles "Семнадцать мгновений весны") on 1973. aastal esilinastunud teleseriaal Nõukogude välisluure tegevusest Teise maailmasõja lõpukuudel.

Seriaali aluseks on Julian Semjonovi romaan "Seitseteist kevadist hetke", mille põhjal valmis 12-osaline kultusseriaal Nõukogude luure majorist Maksim Issajevist ehk SS-Standartenführer Max Otto von Stirlitzist, kes Saksa Kolmanda Riigi Julgeoleku Peaameti välisluureosakonnas töötades hankis Nõukogude riigi juhtkonnale poliitilist informatsiooni Saksa riigi juhtkonna siseringist. Frankfurter Allgemeine Zeitungi korrespondent kirjutas 1973. aastal: "Kui Stirlitz kõnnib mööda Berliini tänavaid, on Moskva tänavad tühjad".[1] Sellega tabati üsna hästi seriaali saatnud menu.

2009. aastal valmis algupärase mustvalge seriaali koloreerimisel värviline versioon. Kuigi kasutati originaali materjale, kärbiti neid tunduvalt. 16:9 formaadi saamiseks kärbiti ka kaadrit ülevalt ja alt. Koloreerimisele ja heliefektide lisamisele kulus umbes kolm aastat.[2][3] Värvilise versiooni esilinastus algas 4. maist 2009 telekanalil Rossija pealkirjaga «„Семнадцать мгновений весны“. Возвращение легенды!» ('Seitseteist kevadist hetke. Legendi tagasitulek').

1998. aastal valmis algupärasest teleseriaalist rääkiv kaheosaline film "Seitseteist kevadist hetke, 25 aastat hiljem" (vene keeles "«Cемнадцать мгновений весны» 25 лет спустя"), kus selgitatakse mitmeid detaile, mida vaataja ei saanud enne teada või mida oli poliitilistel põhjustel võimatu varem avaldada.[4]

Osatäitjad

[muuda | muuda lähteteksti]
Näitleja Tegelaskuju
Wilhelm Burmeyer Reichmarssal Hermann Göring
Leonid Bronevoi SS-Gruppenführer Heinrich Müller
Fritz Diez Adolf Hitler
Lev Durov provokaator Кlaus
Jekaterina Gradova Кatrin Kinn (Кatja Kozlova)
Jevgeni Jevstignejev professor Werner Pleischner
Vladimir Jemeljanov kindralfeldmarssal Wilhelm Keitel
Andro Kobaladze Jossif Stalin
Leonid Kuravjov SS-Obersturmbannführer Kurt Eismann
Vassili Lanovoi SS-Obergruppenführer Karl Wolff
Rostislav Pljatt pastor Fritz Schlag
Nikolai Prokopovitš SS-Reichsführer Heinrich Himmler
Vjatšeslav Tihhonov SS-Standartenführer Max Otto von Stirlitz
Oleg Tabakov SS-Brigadeführer Walther Schellenberg
Vjatšeslav Šalevitš Allen Dulles
Mihhail Žarkovski SS-Obergruppenführer Ernst Kaltenbrunner
Konstantin Želdin SS-Obersturmbannführer Wilhelm Holtoff
Juri Vizbor Reichsleiter Martin Bormann
Jefim Kopeljan kaadritagune hääl

Filmi peaosatäitja on Vjatšeslav Tihhonov, kes sai selle osa eest Leonid Brežnevilt Lenini ordeni; Stirlitzi tegelaskuju prototüübiks oli Nõukogude luure poolt värvatud RSHA IV osakonna (Gestapo) SS-Hauptsturmführer Willi Lehmann, agent A-201/Breitenbach.

Tegelaskujud rahvaloomingus

[muuda | muuda lähteteksti]

Lugematuteks anekdootideks on andnud ainest kaadritagune hääl, kes väljendas peamiselt Stirlitzi mõtteid ja kommenteeris filmi sisu. See hääl kuulus Jefim Kopeljanile.

Kangelasliku ja tabamatu Nõukogude luuraja Stirlitzi tegelane ja tegevus on andnud alust paljudeks Stirlitziga seotud anekdootide süžeedeks.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ http://video.mail.ru/mail/a125.52/6855/2167.html 39s minut
  2. ↑ http://www.vladimir.kp.ru/daily/24287.5/482610/
  3. ↑ http://www.vesti.ru/doc.html?id=281271&cid=1
  4. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2011. Vaadatud 31. märtsil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]