Sibulaküla

Sibulaküla
Pindala: 0,13[1] km²
Elanikke: 2310 (01.01.2017)[1]
Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E

Sibulaküla on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Südalinna, Maakri, Keldrimäe, Veerenni ja Tatari asumiga. Sibulaküla on üks Tallinna väiksemaid asumeid, selle pindala on kõigest 0,13 km².^[1]

Sibulaküla asumi nime päritolu kohta on teada kaks võimalikku varianti. Esimene variant seostab nime Tallinna Kaasani kiriku kuplitega, teine kohalike elanike väikeste põldudega, kus muuhulgas kasvatati rohkelt sibulaid.^[2]

Sibulaküla asumi piirideks määrati 1993. aastal Rävala puiestee, Ants Lauteri tänav, Liivalaia tänav ja Kentmanni tänav. Varasemal ajal ulatus Sibulaküla ka teisele poole Liivalaia, Lauteri ja Kentmanni tänavat. Sibulakülasse kuuluvad praegu: Rävala puiestee, A. Lauteri tänav, Kaupmehe tänav, Lembitu tänav, Vambola tänav, Liivalaia tänav ja Kentmanni tänav.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017	2310
2016	2215
2015	2174
2014	2120
2013	2045
2012	2021
2011	2031

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 50–79% .^[5]

Olulisemad objektid

Sibulaküla asumis asuvad Välisministeerium, Teadlaste maja ja Olümpia hotell. Asumi keskne haljasala on Lembitu park.

Sibulaküla asumi tänavad

Sibulakülas asuvad Kauka tänav, Kaupmehe tänav, Kentmanni tänav, A. Lauteri tänav, Lembitu tänav, Liivalaia tänav ja Vambola tänav.

• 
  Lembitu tänav
• 
  Maja Rävala puiesteel
• 
  Välisministeeriumi hoone
• 
  Elumaja Kaupmehe 5
• 
  Kaupmehe tänava algus

Ajalugu

1699. aastal koostatud atlasest on näha, et Sibulaküla piirkond oli kruntideks jagatud juba enne Põhjasõda. Tolleaegne tänavavõrgustik on säilinud tänapäevalgi, välja arvatud Rävala puiestee piirkond, mis purustati täielikult 1944. aasta märtsipommitamise käigus.^[2]

Praegune Liivalaia tänav märkis 19. sajandil linna tihedama asustusega ala piiri. Hoonestamine sellest tänavast lõuna poole sai alguse Sibulaküla suunast, mis tähendas, et asumi piirid ulatusid varem ka teisele poole Liivalaia tänavat.^[2] Minevikus on asumi territoorium ulatunud ka teisele poole A. Lauteri tänavat ja Kentmanni tänavat. Sibulaküla asumi tänapäevased piirid määrati ära 1993. aastal.^[6]

1914. aasta Tallinna linna kaart, millel kujutatud Sibulaküla tänavad

Asumi tänavad on eri aegadel kandnud eri nimesid. Kentmanni tänav on arvatavasti saanud nime Kentmanni ja Sakala tänava nurgal asunud vaestekooli juhataja Wilhelm Gottfried Kentmanni (1805–1889) järgi. See tänavanimi oli kasutusel juba 1885. aastal. Varem on Kentmanni tänav kandnud ka Hospidali tänava nime, sest see tänav viis Priihospidali juurde.^[2] Hiljem on tänav kandnud lühikest aega ka Konstantin Pätsi, Hermann Göringi ja Jaan Kreuksi nime.^[6]

Kaupmehe tänav on arvatavasti saanud nime nende vene kaupmeeste järgi, kes elasid sellel tänaval 19. sajandil. Kauka tänava nimi on mõjutatud Kaupmehe tänava omast.^[2] Kaupmehe tänav kandis aastatel 1959–1990 Hans Pöögelmanni nime.^[6]

Tsaariajal kandis Lembitu tänav Balesna tänava ja ka Suur-Balesna tänava nime. See tänav oli nimetatud mereväe erukaptenleitnandi Nikolai Pantelejevitš Baleasnoi järgi, kellel oli seal olnud elumaja. Vambola tänavat kutsuti tollel ajal Väike-Balesna tänavaks.^[6] Suur Balesna tänava ja Väike-Arehna tänava vahel asus Väike-Balesna tänav.

Asumis asus varem Õuna tänav, mis jäi praeguse Austria suursaatkonna asukohale. See tänava hoonestus hävis täielikult 1944. aasta märtsipommitamise käigus ning kustutati tänavate nimekirjast.^[2]

Aastate jooksul on Sibulaküla asumis tegutsenud mitmesuguseid organisatsioone. 1920. aastatel tegutsesid seal Sionistide Tööorganisatsioon Hitachdut ning Tallinna Vene Kaunite Kunstide Harrastajate Selts Gusli. Asumis on tegutsenud ka Eesti Antroposoofiline Selts ja OÜ Raadio-Ringhääling.^[2]

Viited

1. Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
6. Jaan Juske (07.01.2017). "Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Sibulaküla tee agulist stalinistliku arhitektuuri mälestusmärgiks". Delfi. Vaadatud 02.08.2017.

Välislingid

• Robert Nerman, Tuntud majaomanikud andsid tänavatele nimed, Postimees, 29. jaanuar 2008
• Jaak Juske, Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Sibulaküla tee agulist stalinistliku arhitektuuri mälestusmärgiks, forte.delfi.ee, 07.01.2017