Siim Kabrits (sündinud 4. juulil 1979 Tartus[1]) on Eesti ettevõtja ja endine poliitik, XII Riigikogu liige (2011–2014).
Siim Kabrits on lõpetanud 1997. aastal Tõrva Gümnaasiumi[2], 2000. aastal Tallinna Majanduskooli majandusõiguse erialal[viide?] ja 2007. aastal bakalaureuseõppes Tartu Ülikooli Õigusinstituudi.[3][4]
Kabrits oli Eesti Maasikakasvatajate Liidu loomise eestvedaja 2005. aastal. Tema eestvedamisel korraldati 2006. aastal esimene Eesti maasikafestival.[5] Kabrits lahkus liidu juhatusest 2011. aastal.[6]
Ta on juhtinud marjade müügiga tegelenud firmat OÜ Conesco Eesti[7][8], samuti olnud müügidirektor marjade ja seente ekspordiga tegutsenud ettevõttes OÜ Berry Group.[9][10]
Novembris 2011 avalikustati ETV saates "Pealtnägija", et Siim Kabritsa ettevõttele OÜ Alistar Consult kuulus osa korterist, mis oli seotud elamislubade skandaaliga.[11] Kabrits eitas oma seotust elamislubade äriga ning Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon ei leidnud, et ta oleks korruptsioonivastast seadust rikkunud.[12] 2012. aastal müüs Siim Kabrits osaluse kõnealuses kinnisvaras.[13] Skandaaliga seoses püüdis ajakirjanduses tähelepanu ka Siim Kabritsa katse eemaldada oma elulooartiklist eestikeelses Vikipeedias lõik elamislubade skandaali teemal.[14][15][16]
Siim Kabrits on Arengufondi 2015. aasta Eesti Arenguidee konkursi võitnud idee "Organic Estonia" üks autoritest.[17][18]
2015. aastal esines Kabrits Paide Arvamusfestivalil Eesti maitsete ekspordi arutelul mustikakasvataja ning -eksportöörina.[19]
2016. aastal pälvis tähelepanu Eesti maheõunte ekspordiprojekt, mille käigus eksportis Siim Kabritsa osalusega ettevõte Saksamaale ja Poola üle 700 tonni mahlatootmiseks mõeldud maheõunu.[20][21][22] Selle ettevõtmise eest valis ajaleht Sakala Siim Kabritsa 2016. aasta Viljandimaa aasta eksportööriks.[23] 2017. aasta suvel omandas ettevõte lisaks olemasolevale 13 hektari suurusele õunaaiale Halliste vallas ka osaluse osaühingus Mulgi Õun, millele kuulus 35-hektariline õunaaed ja 60 hektarit mustsõstraaedasid.[24]
2017. aasta lõpul algatati OÜ Mulgi Õun suhtes kriminaalmenetlus seoses müüdavate õunte ebaselge päritoluga.[25] Veterinaar- ja toiduamet tegi firmale ettekirjutuse õunte müük täielikult lõpetada, mida ettevõte täitma ei kiirustanud.[26] Kabrits müüs hiljem osaluse ettevõttes.[27]
2014. aastal asutas Siim Kabrits OÜ Shroomwell (2023. aastani nimega OÜ Chaga)[28][29], mis tegeleb tervisetoodete tootmise ja müügi[9][30][31][32][33], meditsiiniseente uurimise ja kasvatamisega ning mükotehnoloogiate arendamise ja rakendamisega metsanduses, reostuse tõrjes ning keskkonnakahjude taastamises[viide?]. Ettevõtte tegevus sai alguse Tõrva lähedal rajatud seenekasvandusest[34].
Eestis, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides[35] tegutsev ettevõte on firma enda andmeil maailma suurim meditsiiniseente kasvataja.[36] Ettevõte kasvatab välitingimustes seeni 500 hektaril, sealhulgas USA-s Maine'i osariigis.[35] 2023. aastal eksporditi Shroomwelli tooteid 20 riiki.[37] 2023. aastal avas Shroomwell Tõrvas Põhja-Euroopa suurima meditsiiniseente sisekasvanduse, mis on ühtlasi kasvatustehnoloogiate testimiskeskus.[38] Tõrvas endises Valga kolhooside ehituskontori betoonitehases paikneva vertikaalfarmi suuruseks nimetati avamisel 1500 m2, firmas loodi 10 töökohta (täidetud oli neist 5).[37] 2023. aasta seisuga kasvatas firma peamiselt musta pässikut, kuid ka lakkvaabikut, lõvilakk-korallnarmikut ja tammeseent (ehk šiitaket).[29]
Siim Kabrits oli alates 14. maist 1999 kuni 15. märtsini 2022 Isamaa erakonna (ja selle eelkäijate) liige.[39]
Ta kandideeris 1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Karksi vallas valimisliidus Mulgimaa, kogus 98 häält ja osutus valituks Karksi vallavolikogu liikmeks.[40] Toonane vallavanem Arvo Maling Kabritsa kampaaniameeskonna liiget häälte ostmises. Uurimine Malingu väiteid ei kinnitanud ning valimistulemus jäeti kehtima.[41] Muuhulgas oli ta Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Kesklinna osakonna esimees.[viide?] Alates 8. oktoobrist 2022 kuulub ta erakonda Parempoolsed.[39]
2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Tallinnas, kogus 56 häält[42] ja pääses asendusliikmena volikokku (2009–2011).[43]
2013. aasta kohalikel valimistel kandideeris Siim Kabrits Tallinnas valimisringkonnas nr 2, kogus 89 häält ning osutus valituks linnavolikokku.[44] 6. novembril 2013 kinnitati ta ka Tallinna Kesklinna halduskogu liikmeks.[45] Tallinna linnavolikogu liikmena jätkas Kabrits kuni 2017. aasta kohalike valimisteni.
2011. aasta Riigikogu valimistel sai ta 980 häält ning pääses Riigikokku Helir-Valdor Seederi asendusliikmena.[4] Ta oli 6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014 XII Riigikogu liige.[46]
Ta oli Riigikogu õiguskomisjoni liige ja komisjoni juhtivmenetleja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE)[47], politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (158 SE)[48], samuti abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse (308 SE) puhul.[49]
Ta oli Riigikogu Mulgimaa toetusgrupi esimees[50], mille raames aitas kaasa Mulgikuu toimumisele Tallinnas[51], Tallinnas tegutseva Mulkide seltsi tööle, tööle mulgi keele ja kultuuri eest seismisel ning Oma Mulgimaa arenguprogrammile.[52]
Detsembris 2013 võttis Riigikogu 48 poolt- ja 23 vastuhäälega vastu seaduseelnõu 493 SE, mille kohaselt peavad kõik käibemaksukohustuslased hakkama alates 2014. aasta juulist deklareerima käibedeklaratsiooni lisas kõiki müügi- ja ostuarveid, kui arvete summa ühe tehingupartneri kohta on vähemalt 1000 eurot. Ainsa koalitsioonisaadikuna hääletas eelnõu vastu IRL-i liige Siim Kabrits.[53] Seitse päeva hiljem teatas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves otsusest jätta seadus välja kuulutamata, kuna sellise kohustuse panemine ettevõtjatele polevat piisavalt motiveeritud ehk seaduse eelnõus tuleb põhjendada, miks antud piirang sobib eesmärgi saavutamiseks ning kas on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem.[54] Pärast seaduseelnõus tehtud muudatusi kuulutas president seaduse välja 2014. aasta mais.[55]
Siim Kabritsa isa Agu Kabrits oli Tõrva linnavolikogu esimees (2005–2009) ja Tõrva linnapea (2009–2013).[viide?]
Tema vanaema Õnne-Eha Kabrits on[viide?] Eesti Kongressi liige ja oli Haapsalu koduloomuuseumi direktor (1974–1992), vanaisa Aksel Kabrits oli Haapsalu rajooni peaveterinaararst (1964–1990). Haapsalu raekoja ees asub Haapsalu Linnavolikogu tänuavaldusena paigaldatud nimeline pink Haapsalus pikka aega töötanud Kabritsatele.[66]
Siim Kabritsa täditütar on filmirežissöör Anna Hints.[viide?]
Viitamistõrge: <references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "Delfi14.08.2015" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "Kylauudis" ei kasutata eelnevas tekstis.
<references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "AasiaKeskus" ei kasutata eelnevas tekstis.