Simhamukha

Simhamukha (sanskriti k. 'lõvinäoline') ehk Sinhamukhi ehk Simhavaktra; tiibeti k. Senge Dongma (sen-ge’i gdong ma) ehk Senge-dong-chen; ka džnaana daakinii Simhamukha, on budistlikus mütoloogias jidam, lõvinäoline daakinii, raevukas tarkusejumalanna. Budismis seostub lõvi lõvitrooniga, millel istuvad buddhad, gurud ja õpetajad, kui nad selgitavad dharmat, seega võib Simhamukha lõvinägu pidada temas peituva salajase võimsa tarkuse ja õpetamisprotsessi sümboliks. Hoolimata oma raevukast välimusest on Simhamukha buda valgustunud teadvuse väljendus ja tema loomuseks on kaastunne. Mahajaana budismi uskumuse järgi saab Simhamukha vaimset praktikat kasutada jumaluste ja deemonite negatiivsete vaimsete rünnakute kõrvale tõrjumiseks.

Olemus ja funktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Simhamukhat peetakse Guru Rinpoche ehk Padmasambhava raevukaks väljenduseks. Täpsemalt Padmasambhava (mtshan brgyad) üks kaheksast ilmingust on Simha-raurava (Seng-ge sgra-sgrogs), “lõvi möire”, mis on seotud Simhamukhaga, kuna Padmasambhava sai õpetuse Guhyajnana selles kujus viibides. Simhamukha on ühtlasi Uddiyanas Padmasambhavat õpetanud Guhyajnana Dakini (gSang-ba ye-shes mkha’-‘gro-ma) raevukas ilming.

Tantristlikus praktikas usutakse, et Simhamukha töötleb meie tigeduse ja raevu ümber valgustatud dharmadeks ja füüsilisel tasandil töötleb kehas emotsiooni hetkel tekkivad meelemürgid ümber sisemise rahu seisundiks. Kuigi Simhamukha on daakinii, tegutseb ta meditatsioonijumaluse jidamina. Tema funktsiooniks on tõrjuda negativseid vaimseid rünnakuid, needusi ja sajatusi (byad-ma, byad-kha) ning allutada negatiivset naisenergiat (gdon), mida kehastavad matrikad ehk mamod. Samas on tema enda vorm matrika või mamo oma, kuid mitte tema kurja või deemonliku olemuse tõttu, vaid seepärast, et tema raevukas aspekt (khro gzugs) edukalt neid vägivaldseid energiaid allutab. Kujustamisjumalusena Simhamukha valvab õppimise ja rituaalide sooritamise käigus kujustaja äärmuslike teadvuseseisundite (bzlog-pa) üle. Teda peetakse jumaluseks, kes annab õppijale ja keskendunud kujustajale võime ise toota vastavalt soovile enda teadvuseseisundeid, mis tähendab end valitseda ka äärmuslikes situatsioonides ja seisundites. Lisaks hoiab ta kujustamisprotsessis õpilast väljaspool meelte poolt toodetud reaalsust. Simhamukha maagiline jõud siddhi võimaldab eemale tõrjuda või tagasi saata Simhamukha kaitse all olevale isikule läkitatud needusi (byad-ma, byad-kha) ja loitse.

Simhamukhale on budistlikus mütoloogias usaldatud ka ülesanne valvata kloostrites asuvate tekstide ja õppevahendite järgi. Simhamukha armastab kloostrikoole ning nõuab neis korda, karistab ihnureid, mammona kokkuajajaid ning pettureid, kes seda teevad kloostri ja budismi nimel. Lhasa lähedal Drepungi kloostris Gomangis oli Simhamukhale pühendatud terve omaette tempel koos täieliku varustusega, et kloosterülikooli valvuri missiooni täita. Hiina kommunistid hävitasid Drepungis asuvad raamatukogud, kuid nüüdseks on Drepungis mungad taas tagasi ja tagasisaabunud laamadega võttis talle ettenähtud koha sisse uues taastatud templis ka kloostriülikooli tekstide ja õppevahendite raevukas valvur-kaitsja Simhamukha.

Simhamukha on muuhulgas juurtega böni usundisse ulatuva kujutelma jäergi ka üks bardo phramenma kaheksast daakiniist, kes ilmuvad surnu hingele tema ümbersünni reisil bardo seisundi ajal läbi kuue reaalsuse tasandi.

Uue tõlgenduse sarma koolkondade (sakya, kagy, gelug) õpetuses on daakinii Simhamukha Tšakrasamvara tantrate kaitsejumalus ning kuulub anuttarajooga liigituses tarkuse alla. Simhamukha juurmantra ilmutust seostatakse Dringtsamist pärit Bari Lotawaga (11. sajand). Otsides kaitses vaenuliku maagia eest sai ta oma õpetajalt Vajrasanapalt soovituse pöörduda abi saamiseks daakiniide poole; unes ilmuski talle Simhamukha ja juhatas talle koha, kust leida raevukas mantra kõigi rünnakute kõrvale juhtimiseks (sngags drag zlog yi-ge bcu-bzhi-pa). Tiibetis andis ta selle õpetuse edasi Sachen Kunga Nyingpole (1092–1158) ja sellest sai üks sakya traditsiooni kolmeteistkümnest goden dharmast. 17. sajandil sai Bodongpa sugupuusse kuuluv kuid Bari Lotawa õpetust järgiv Togdan Namkha Sangye Gonpo ilmutuse, kus Guru Rinpoche õpetas talle Simhamukha praktikat anujooga süsteemis. Sangye Gonpo järgi pidanuks praktika lõpuks selle sooritaja ühinema dzogcheni ülima täiuslikkuse mõtlusseisundiga. See lähenemine erineb tavapärasest Simhamukha praktikast sakya ja gelugi koolkonnas.

Vana tõlgenduse nyingma koolkonnas on Simhamukha kõrgema klassi tantrate raevukas naissoost kujustamisjumalus jidam (yi-dam lha), keda tema poolloomalikule raevukale välimusele vaatamata ei peeta mahasiddhade poolt maagia abil dharma teenistusse pööratud kohakaitsevaimuks (srung-ma). Simhamukha ei tegele ka nõidumise ega posimisega nagu paljud daakiniid. Simhamukha võib töötada ükskõik millisega tantrismi neljast maagiast, kuid peamiselt seostub ta raevukate maagiliste tegudega (drag-po’i ‘phrin-las). Nyingmas kuulub Simhamukha terma traditsiooni juurde, teda loetakse termade valvuriks, samuti avaldub tema läbi iga uus õpetamismetoodika. Simhavaktrana on ta Lha-Mo saatja, kandes kapalat ja kartrikat. Nyingma õpetaja ja tertöni Jigmed Lingpa (1726–1798) järgi esindab Simhamukha nirmanakaya ilmingut; tema sambhogakaya aspekt on Vadžravarahi (Dorje Pa'mo) ja tema sharmakaya aspekt on ürgne tarkus Samantabhadri. Simhamukha oli oluline Jatson Nyingpo (1585–1656), Ratna Lingpa (Ratna gling-pa, 1403–1479) ning Tulku Mingyur Dorge (17. saj). termade süsteemideas.

Mütoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Padmasambhava seitsmerealise palve (tshig bdun gsol ‘debs) legendi järgi vaidlesid budistlikud õpetlased Nalanda ülikoolis hindu mõtlejatega, kui daakiniide ettekuulutuse järgi ilmus väitlusele Padmasambhava metsiku joogi kujul, purustas vaidluses hindude argumendid ning keskendas oma raevu nii, et sellest sündis lõvipealine jumalanna, kes vastased põrmu paiskas ja guru õpetustele alluma sundis.

Khyentse Rinpoche järgi on Simhamukha algne pühakiri "Drwa-ba’i sdom-pa’i rgyud" – tantra, kus Simhamukha seostatakse kaheksa raevuka gauriga (ke’u-ri-ma brgyad) ja kaheksa loomapealise phramenmaga (phra-men-ma brgyad). See tantra on seotud Guhyagarbha Mayajala (sGyu-‘phrul drwa-ba) tsükliga.

Tantrade järgi elas iidsetel aegadel India ookeanis Matam Rudra saarel deemonlik nõidkuningas, kes ohustas inimkonna eksistentsi. Bodhisattvad Hayagriva ja Vajravarahi tungisid tema kehasse ja purustasid selle ning kinkisid ära tema riided ja ehted. Neid kannab Simhamukha, kes peab talitsema meele pimeduse deemonlikke olendeid ja oma lõvimöirgega tühjuse tarkuse esindajana hajutama mõtteid.

Kõige ulatuslikum Simhamukha praktika käsitlus on Jamyang Khyentse Wangpo (1820–1892) sulest – „Kalliskivide täiuslik vaas“ (Rin-chen bum bzang). See tekst võtab kokku nii nyingma kui uuemate koolkondade (sakya, bodon) lähenemised, kuid tugineb peamiselt Sangye Gonpo õpetustele. See tekst esitab kolm sadhanat Simhamukha välimise, sisemise ja salajase vormi kohta vastavalt Padma Gargyi Wangchuki (Padma gar gyi dbang-phyug), tuntud ka kui Jamgon Kongtruli (‘Jam-mgon kong-sprul, 1813–1899) õpetusele. Väline sadhana (phyi sgrub) vastab Vajra Dakini Simhamukhale, mis on thangkades kujutatud tavaline vorm. Sisemine sadhana (nang sgrub) vastab Padma Dakini Simhamukhale, kellel on punane keha ja kollane lõvinägu. Salajane sadhana (gsang sgrub) vastab raevukale musta värvi Krodha Kali Simhamukhale (khros-ma nga-mo), kelle ülesandeks on purustada ego meelepetteid. Viimane funktsioon seondub chodi (gcod) praktikaga.

Nelja maagilise tegevuse (drag-po’i ‘phrin-las) vastu kujustatakse ja ohverdatakse jumalusele Simhamukha mandala. Selle keskel asub Simhamukha ise, olles ümbritsetud neljas ilmakaares asuvas daakiniidest, kes esindavad Simhamukha enda erinevaid aspekte ja sarnanevad temaga, erinedes vaid värvilt. Idas asub valge Buddha Simhamukha, kes mahendab teravaid situatsioone ja pingelisi teadvuseseisundeid, avaldab ravivat ja teravdavat toimet kujustaja meeltele ja tajudele. Lõunas asub kollane Ratna Simhamukha, kelle funktsioon on pakkuda kujustajale maist vara või, kui kujustaja neist isegi mõttes ei hooli, siis haruldasi tekste ja termasid. Läänes asub punane Padma Simhamukha, kes annab võimu inimeste ja olendite üle, kuid ainult enda teadvuse arengu ning budismi leviku jaoks. Padma Simhamukhale pööravad enam tähelepanu need, kes tegelevad gurujoogaga. Põhjas asub roheline Karma Simhamukha, kes võtab pahasoovlikelt võime mõjutada jumaluse kaitse all olevat isikut. Igaühel neist Simhamukha vormidest on oma mantrad ja rituaalid. Olenevalt praktiseerija eesmärgist asetab ta kujustades oma eesmärgile avstava Simhamukha mandala keskmesse. Simhamukha rituaal toimub tavalisel daakinii sadhana ja puja viisil, sisaldades mitmeid naisalge sümboleid. Järgija asetab veiniga täidetud kapala kolmjalale templis oleva mandala keskel. Selle peale asetatakse metallist peegel, mis on kaetud punase sindhura pulbriga, millesse on joonistatud heksagrammid. Kolmjala all on vaas pühitsetud veega; nende ümbel seatakse ohvriande ja rituaaleseneid.

Ikonograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Thangkades esineb Simhamukha tavaliselt üksi. Tavaliselt kujutatakse teda tumesinise või veinpunase emalõvina. Simhavaktrana on tal käes kapala ja kartrika. Nägu valge, raevukas, lakk lehvib tuules. Paremas käes vadžranuga, vasakus kapala verega. Jamgon Kongtruli kirjutatud vadžradaakinii sadhanas kirjeldatakse Simhamukhat nii: „Tema keha on kogunevate kõuepilvede tumesinist värvi, ta on kohutavalt raevukas. Tal on üks nägu ja kaks kätt, tema lõvinägu on valget värvi ja veidi paremale pööratud. Tema kolmest punasest silmast väljuvad välgunooled ja tema lõvimöire on kui kõuekõmin. Tema pikad mustad lendlevad juuksed on rauast, tõstetud paremas käes hoiab ta viieharulist vadžrat ning vasakus kolbast valmistatud karikat verega. Käevangus on tal khatvanga sau, tema niudeid varjab tiigrinahk; õlgadel on tal elevandinahk ja inimnahk. Eheteks on tal inimpead ja kontidest kaelakeed. Tema jalad on ardhaparyanka tantsupoosis keset tarkuse leeke; tema otsmikul on valgete tähtedega püha silp OM, kõril punane AH ja südamel sinine HUM, millest kiirgab valgust.“ Varajasim kujutus pärineb Amaravati stuupast (2. saj p. Kr)

Simhamukhat seostatakse hinduismi panteoni jumalanna Durgāga. Hinduistlike templite sissepääse kaunistavad lõvipead, mida kutsutakse Simhamuka or Simhalalata ja mille funktsioon on juhatada palvlejad kõrgema reaalsuse juurde. Vanad maa- ja taevajumalused daakiniid ja matrikad olid hinduismi käsitluses muutunud nõidadeks, kelle valitsejaks on lõvil ratsutav kaheksateistkümnekäeline jumalanna Durgā. 8. sajandil Padmasambhva poolt Tiibetisse toodud tantrates (sgrub-pa bka’ brgyad) on osa nimega ma-mo rbad gtong (nõidjumalannadega seotud needused ja loitsud), kus Simhamukha roll sarnaneb väga hinduistliku Durgāga, olles deemonite ja õelate vaimude allutaja ning praktiseerija kaitsja mamode negatiivse energia eest. Budistlikku Simhamukhat võibki mõnes mõttes pidada hinduismi Durgā analoogiks. Simhamukha esindab Kohutava Ema arhetüüpi, omades ühisjooni näiteks Egiptuse lõvipealisele jumalannale Sekhmetiga.