Sinine villimardikas

Sinine villimardikas
Sinine villimardikas
Sinine villimardikas
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond Kuuejalgsed Hexapoda
Klass Putukad Insecta
Alamklass Pterygota
Infraklass Neoptera
Ülemselts Endopterygota
Selts Mardikalised Coleoptera
Infraselts Cucujiformia
Ülemsugukond Tenebrionoidea
Sugukond Villimardiklased Meloidae
Alamsugukond Meloinae
Perekond Villimardikas Meloe
Alamperekond Meloe
Liik Sinine villimardikas
Binaarne nimetus
Meloe violaceus
Marsham, 1802
Sünonüümid
  • Meloe aprilina Meyer, 1793
  • Meloe prolifericornis Motschulsky, 1873
  • Meloe rufipes Bremi-Wolf, 1855
  • Meloe similis Marsham, 1802
  • Meloe strigosus Motschulsky, 1873
  • Pediculus melittae Kirby, 1802
  • Proscarabaeus violaceus (Marsham) Stephens, 1829
  • Meloe proscarabaeus (Linnaeus) Sulzer, 1761

Sinine villimardikas (Meloe violaceus) on villimardiklaste sugukonda villimardika perekonda kuuluv putukaliik.[1]

Kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu teisedki villimardiklased on sinised villimardikad enamasti suured, tiivutud, eredavärvilised, metallihelgiga, pehmekehalised putukad, kelle kattetiivad on lühenenud ja lennuvõime kadunud.

Paljunemine

[muuda | muuda lähteteksti]
Emane sinine villimardikas (Meloe violaceus)

Emane villimardikas (tavaliselt paksem kui isane) muneb pinnasesse kuni mitu tuhat muna. Neist väljuvad vastsed, umbes 1 mm pikkused, ja neid nimetatakse triunguliinideks. Triunguliinid on parasiitse eluviisiga ja lasevad end harilikult erakmesilastel pessa kanda. Triunguliinid, kel õhulend koos mesilastega õnnestus, söövad esmalt ära mesilase munad. Pärast kestumist areneb tringuliinist vastne, kes toitub meest. Vastne kestub ka teist korda, muutudes ebanukuks. Ebanukust areneb pärast kestumist jalutu vastne.[2]

Vastsed, kes ennast häirituna tunnevad, niristavad kollast toksiini (inglise cantharidin, C10H12O4, CAS 56-25-7), mis toimib mürgina.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Sinine villimardikas andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes, vaadatud 03.02.2014
  2. ↑ Loomade elu 3:256.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Meloe violaceus seisuga 03.02.2014.