Sloveenia muusika

Dultsimer

Sloveenia muusika on Sloveeniast pärinev või sloveenide loodud või esitatud muusika.

Sloveenia muusika on lähedalt seotud Austria muusikaga. Teatud määral sarnased on ka Horvaatia ja Põhja-Itaalia muusika Slovakkia piiri äärsetelt aladelt.

Cerkno lähedalt on leitud karu luust valmistatud umbes 55 000 aastat vana flööt, mida peetakse üldse kõige vanemaks leitud muusikainstrumendiks. Tänapäevase sloveenia muusika ajalugu võib jälgida alates 5. sajandist, kui kristlus jõudis Karantaaniasse. Sellest ajast on pärit vanimad liturgilised hümnid. Keskajal oli vaimuliku muusikaga samavõrd levinud ilmalik, mida esitasid teiste seas rändlaulikud. Alates 16. sajandist oli oluliseks mõjutajaks itaalia muusika. 18. sajandi teisel poolel saabusid saksa ooperiteatrid, mis said väga populaarseks. 19. sajandil tõusis esile romantiline muusika, mis oli märgatavalt sloveeniapärane, kuid saksa vähemus püüdis säilitada oma kultuuri. Ljubljana ooperimaja jagasid sloveeni ja saksa ooperiteatrid.

Rahvamuusikas on kesksel kohal mitmehäälne laul, mis on vähemalt kolmehäälne ja mõnes regioonis isegi kuni kaheksahäälne. Laulud on tavaliselt pehmekõlalised ja harmoneeruvad ning harva minoorsed. Levinumate rahvapillide seas on akordion, viiul, klarnet, tsitrid, flöödid ja Alpidele iseloomulikud vaskpuhkpillid.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]