Soolehattudeks (ladina ains villus intestinalis; mitm villi intestinales) nimetatakse osade selgroogsete loomade peensoole ringkurdudes (plica circularis) paiknevaid limaskestajätkeid.[1]
Soolehattude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Soolehatud sisaldavad rohkelt vere- ja lümfisooni ning närvikiude ja on kaetud arvukate mikrohattudega.
Soolehattude ülesandeks on peensoole imendumispinna suurendamine.
Soolehatus paiknevad perifeerselt arteriool ning tsentraalselt lümfikapillaar ja veenul.[2]
Soolehatu tipul voolab veri anastomoosi kaudu arterioolist veenulisse.
Inimeste peensoole hatud on erineva kõrgusega, kuid harilikult on need 0,3–1,5 mm kõrgused limaskesta väljasopistised.[3] Normaalselt elunevas peensooles on soolehattusid ühel ruutmillimeetril 20–40 ja terves peensooles seega u 5 miljonit.[4][2]
Soolehattude kuju on varieeruv ja oleneb paljudest teguritest, enamik soolehatte on silinderjad.
Soolehattude vahel paiknevad soolenäärmete suudmed, mille ülesandeks on ka soolenõre eritamine.
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Intestinal villus seisuga 27.02.2014.