Soome Vabadusrist

Vabadusristi suurrist

Soome Vabadusrist (soome keeles Vapaudenristi, rootsi keeles Frihetskorsets orden) on üks Soome kolmest ametlikust ordenist. Teised kaks on Valge Roosi orden ja Soome Lõvi orden.

Vabadusristi orden asutati 4. märtsil 1918 kindral C.G. Mannerheimi initsiatiivil. Soome kunstnik Akseli Gallen-Kallela sai ülesande kujundada orden koos haakristiga. Ristil kujutatakse ka Karjala vapilt võetud käsi mõõkadega kujundit.

Ordeni loomise ajal oli sel seitse klassi: Suurrist, Vabadusrist (1–4 klassi) ja Vabadusmedal (1–2 klassi). Vabadusristiga autasustati algselt ainult sõja ajal. 18 augustil 1944 võeti vastu dekreet, et ordenit võib anda ka tsiviilteenete eest.

Vabadusristil on punane lint, kui see on antud sõjaliste teenete eest, kollane lint, kui see on antud tsiviilteenete eest, ja must lint, kui see on antud hukkunud kangelase lähedastele[1].

Vabadusristiga autasustati laialdaselt Teise maailmasõja ajal, peamiselt seetõttu, et marssal Mannerheimi korraldusel tuli autasustada haavatud sõdureid, kuid muid ordeneid neile anda ei olnud. Tavaliselt anti Vabadusristi ohvitseridele ja Vabadusmedalit allohvitseridele ja sõduritele. Mingil määral statistikat andmise kohta vt. https://raisala.fi/perinne-kunniamerkit.html Võrdluseks: Soome kodusõjas natuke üle 3 kuuga (28 I-15 V 1918) oli valgete poolel 70 000...90 000 võitlejat, langenuid 3500. Eesti vabadussõja üle 14 kuu jooksul (28 XI 1918-3 I 1920) ületas Eesti sõjavägi 85 000, langenute arvu hinnatakse Eesti poolel 2300...5000. Seega on sõja ulatus ja kangelastegude arv lähedane. Soome andis sõjaliste teenete eest välja 271 2. klassi Vabadusristi, 973 3. klassi Vabadusristi, 6261 4. klassi Vabadusristi, 15 433 I klassi Vabadusmedalit ja 13 212 II klassi Vabadusmedalit. Eesti andis Eesti kodanikele sõjaliste teenete eest (I ja II liik) välja 80 2. klassi Vabadusristi ja 2011 3. klassi Vabadusristi. Nagu näha, ei olnud Soome 3. klassi Vabadusrist odavam kui Eesti 3. klassi Vabadusrist, kuid erinevalt Eestist olid Soomel veel Vabadusristi 4. klass ja Vabadusmedali 2 klassi, mida anti kokku 34 906, sõjaväes kogusuurusega 70 000...90 000. Talvesõjas oli Soomes langenuid 25 904, sõjaväe suurus ulatus kuni 346 000. Sõjaliste teenete eest anti Vabadusristi 2. klassi 167, 3. klassi 1004, 4. klassi 14 971, I klassi Vabadusmedalit 11 720 ja II klassi Vabadusmedalit 115 842 Jätkusõjas oli Soome langenuid 63 200, mobiliseeritute arvu hinnatakse kuni 700 000. Sõjaliste teenete eest anti Vabadusristi 2. klassi 1369, 3. klassi 10 929, 4. klassi 56 318, Vabadusmedali 1. klassi 70 611, Vabadusmedali 2. klassi 239 622.

Klassid

[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadusristi ordeni klassid kõrgemast madalama astmeni:

Vabadusristi ordeni Suurrist

  • 1. klassi Vabadusrist koos suurristiga
  • 1. klassi Vabadusrist
  • 2. klassi Vabadusrist
  • 3. klassi Vabadusrist
  • 4. klassi Vabadusrist
  • 1. klassi Vabadusmedal
  • 1. klassi Aumedal
  • 2. klassi Vabadusmedal
  • 2. klassi Aumedal

Vabadusristiga on seotud ka Mannerheimi Rist.

Teised spetsiaalsed autasud, millega autasustati Teise maailmasõja ajal:

  • 1. klassi Vabadusmedal koos rosetiga lindil (antud vaid korra marssal Mannerheimile)
  • Kuldne Aumedal (antud vaid korra, kindral Waldemar Erfurthile 13. juunil 1944)
  • Leinarist (antud hukkunud sõduri lähimale sugulasele)
  • Leinamedal (anti mittesõjalistes, kuid riigikaitselistes tegevustes (sõjatööstuses) osalemisel langenu lähimale sugulasele)

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "PÕNEV KOGU | 1400 eestlastele antud ordenit, Laidoneri püss, von Sassi taskulamp..." Maaleht. Vaadatud 26. detsembril 2024.