Soonkivim ehk subvulkaaniline kivim on struktuurilt vulkaanilise kivimi ning süvakivimi vahepealne tardkivim.
Nimetus "soonkivim" tuleb sellest, et vastavad kivimid tarduvad reeglina maapinnalähedastes soone- või plaadilaadsetes intrusioonides. Sellised on näiteks daikid, sillid ja muud intrusioonid. "Maapinnalähedus" ei oma siiski kindlat tähendust. See võib ulatuda mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini. Tihti on soonkivimite struktuur porfüürilaadne (põhimass on faneriitne, erinevalt afaniitse põhimassiga porfüürilistest kivimitest). Mõnikord on soonkivimid terasuuruselt peeneteraliste vulkaaniliste kivimite ning jämedateraliste süvakivimite vahepealsed. Näiteks gabro (süvakivim), diabaas (soonkivim) ning basalt (vulkaaniline kivim) on kõik sarnase keemilise ning mineraloogilise koostisega kivimid, kuid erinevad üksteisest peamiselt terasuuruse poolest (mis viitab tekkekeskkonnale ehk magma jahtumiskiirusele).