Speyeria callippe

Callippe hõbetäpp (Speyeria callippe callippe)

Callippe hõbetäpp (Speyeria callippe) on ohustatud alamliik harjasjalgsete liblikate perekonnas koerlibliklased. Tegemist on alamliigiga. Ta kuulub Heliconiinae alamperekonda, mis on tuntud kui pikatiivalised. Täiskasvanud isendi tiivaulatus on veidi üle kahe tolli ehk natuke üle viie sentimeetri. Tiivad on silmatorkavad, nende pinnal on pruunid ja mustad lainelised mustrid ning tiibade alumised pooled on oranžikaspruunid iseloomulike hõbedaste laikudega. Tiivad ja kõht on karvased. Vastsed on okkalised, tumedavärvilised röövikud.

Vastsed on tumedat värvi ja nende seljal on palju hargnevaid teravaid okkaid. Vastsed söövad ainult ühte taimeliiki, milleks on Viola pedunculata. Täiskasvanud emasloomad munevad taimele või selle lähedale ja vastsed talvituvad selle lähedal siidikottides. Kevadel toituvad nad V. pedunculata’st. Täiskasvanute eluiga on umbes kolm nädalat hiliskevadel või varasuvel.

Leviala

[muuda | muuda lähteteksti]

See ohustatud alamliik esineb ainult kahel rohumaa-alal San Francisco Bay piirkonnas,[1] Oaklandi lähedal ja San Bruno mäel[2]. Liblika leviala on nüüdseks tihedalt asustatud, mistõttu liblikas on ohustatud. Hiljuti on teada ka teisi alamliike Lõuna-San Francisco lähedal, Pleasantoni kohal asuvatelt mägedelt, Sears Pointist North Bay's ning Vallejo ja Cordelia vahelistelt kohtadelt. Hõbetäpp liblikate üldrühma taksonoomiline staatus ja noteeritud staatus muudes piirkondades on ebaselge. Mõned spetsialistid peavad Solano maakonna hõbetäpipopulatsioone callipe'i hõbetäpi ja Lilian'i hõbetäpi liblika ja/või Comstock'i liblika hübriidideks, samas kui teised[3][4] peavad Solano maakonna populatsiooni callipe'i alamliigiks.[5]

Sõltuvalt keskkonnatingimustest on liblika lennuaeg mai keskpaigast juuli lõpuni. Täiskasvanud isendite käitumine on mäkketõus, mille puhul isased ja neitsid või mitmekordselt paaritunud emased otsivad topograafilist tippu, kus paarituda.[6]

Elupaikade kadumine on ohustatuse peamine põhjus. Kõik liblika elupaigaks jäänud looduslikud rohumaad on praegu kadumas mitmesuguste põhjuste tõttu, sealhulgas majandusarengu, maastikusõidukite ja invasiivsete taimede tõttu. V. pedunculata populatsioonid kannatavad kas väga intensiivse karjatamise tõttu, mis hävitab suurema osa taimestikust (sealhulgas V. pedunculata), või alakarjatamise tõttu, mille puhul lubatakse võõrliikidel kõrgeks ja tihedaks kasvada.

See alamliik kanti 1997. aastal föderaalse ohustatud liigi nimekirja. California ei loe liiki riiklikuks ohustatud liigiks.

Populaarkultuuris

[muuda | muuda lähteteksti]

Callippe hõbetäpp liblikas on esindatud kunstnik Andy Warholi graafikasarjas. 1983. aastal tehti kunstnikule ülesandeks luua keskkonnateadlikkuse tõstmiseks portfoolio kümnest ohustatud liigist, mille hulgas oli ka D. andersonii. Portfoolio, mis on tuntud kui „Ohustatud liigid“, loodi ohustatud liikide seaduse toetuseks, mille USA kongress võttis vastu 1973. aastal. Teiste loomade hulka kuuluvad Amuuri tiiger, Valgepea-merikotkas ja Hiidpanda.[1]

Galerii

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Speyeria callippe pealtpoolt
    Speyeria callippe pealtpoolt
  • Allpoolt
    Allpoolt
  • Külgvaade
    Külgvaade

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 M. L. Dufour Annales de la Société entomologique de France (prantsuse keeles)
  2. ↑ "Speyeria Scudder, 1872" at Markku Savela's Lepidoptera and Some Other Life Forms
  3. ↑ Butterflies and Moths of North America
  4. ↑ iNaturalist
  5. ↑ Ross A. Layberry, Peter W. Hall, J. Donald Lafontaine The Butterflies of Canada
  6. ↑ Thomas J. Allen, Jim P. Brock, James P. Brock, Jeffrey Glassberg Caterpillars in the Field and Garden: A Field Guide to the Butterfly of North America