Spinaalstenoos

Spinaalstenoosiks (ladina keeles stenosis spinalis) nimetatakse lülisambakanali kitsenemisega seotud haiguslikku seisundit osadel selgroogsetel loomadel.^[1]

Spinaalstenoos võib olla kaasa sündinud või omandatud.^[2]

Madudel

Spinaalstenoos koos lülisambakanali kitsenemisega on tuvastatud eutaneerimisjärgse lahkamise käigus ka vangistuses peetud kuningboal (Boa contrictor).^[3]

Inimestel

Spinaalstenoos võib põhjustada vaevusi kogu lülisamba lõikes ja selle täpseid tekkemehhanisme seni ei tunta. Arvatakse, et lülisambakanali kitsenemist võib põhjustada liigkasv (hüpetroofia), millega võib kaasneda ka lülisambakanali kaudu väljuvate närvide lõpmete pigistus ja ärritus.^[4] Spinaalstenoosi võivad aga põhjustada ka hüpetrofeerunud fassettliigesed ja paksenenud kollasligament, mille tulemusel võib tekkida neurogeenne klaudikatsioon või radikulopaatia.^[5]

Struktuurid

Levinuimad spinaalstenoosist haaratud struktuurid on järgmised ^[6]:

• lülide vahekettad (disci intervertebrales)
• liigesejätkeliigesed (articulationes processuum articularium)
• lülide vahemulk
• ventraalne lestme
• ligamenta
• pediculus arcus vertebrae
• seljaaju närvilõpmed
• sünaviaalkiht (stratum synoviale)
• lülikaar (archus vertebrae)
• hobusesaba (cauda equina).

Spinaalstenoosi ja seljaaju kompressiooni illustreeriv joonis

Diagnoosimine

• haiguslugu (patsiendikaart) – haigusloo ajalugu – on abiks nii haiguse väljakujunemise jälgimisel, kui tihti käib patsient aastaid ühtesid-samu sümptomeid arstiga arutamas, aga ka diagnoosi kinnitamisel;
• patsiendi läbivaatus.

Piltdiagnostika

• röntgenipilt
• magnetresonantsuuringud (MRI)
• aksiaalne kompuutertomograafia (CAT)
• müelograafia
• dünaamiline stsintigraafia radionukleiididega.

Klassifikatsioon

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis klassifitseeritakse spinaalstenoos alamjaotises M48, koodiga [M48.0] lülisambakanali kitsenemine e spinaalstenoos.

Ravi võimalused

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Tablettravi

Paratsetamooli kasutatakse valu vaigistamiseks, kuid selle toimeainega tabletid teadaolevalt ei ravi põletikku.

Mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid (MSPVA-d) (nt aspiriin ja ibuprofeeni sisaldavad tabletid) vaigistavad valu ja vähendavad põletikku, kuid nende kasutamisskeem ja ravimi valik sõltuvad iga patsiendi konkreetsest seisundist. Farmakogeneetilised uuringud näitavad, et MSPVA-de põletikuvastane toime sõltub tsütokroom P450 ensüümide osalemisest nimetatud ravimite metabolismis ja on seega indiviiditi erinev.

Süsteravi

Epiduraalsed süstid steroididega (EPI-d) – neid kasutatakse vahel jalavalude korral, et vähendada närvilõpmete põletiku sümptomeid.^[7]

Alternatiivravi

• kiropraktika – kiropraktik võib lülisammast kätega manuaalselt manipuleerida;
• akupunktuur.

Kirurgiline ravi

Spinaalstenoosi kirurgilise ravi eesmärk on lülidevahelise stabiilsuse taastamine ja närvielementide dekompressioon, selleks kombineeritakse mitmeid kirurgilisi tehnikaid.

Kirurgiline ravi on osadel patsientidel leevendanud spinaalstenoosiga seotud valu piltdiagnostikaga kindlaks määratud lülisamba piirkonnas. Operatsioonijärgse aja jooksul tekkida võiv valu lülisamba teistes piirkondades vajaks aga uut arsti konsultatsiooni.

Vaata ka

• lipoom
• spondüloos

Viited

1. "Meditsiinisõnastik" 717:2004.
2. Santhosh A. Thomas, DO, Spinal stenosis: history and physical examination, Phys Med Rehabil Clin N Am 14 (2003) 29–39, veebiversioon (vaadatud 09.05.2014) (inglise keeles)
3. N.M. Ocarino, C.E. Goulart, S.M. Falci, P.C. Souza, R. Serakides, Osteopetrosis and osteonecrosis in snake Boa constrictor, Arq. Bras. Med. Vet. Zootec., v.60, n.5, p.1284-1287, 2008, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)
4. Lumbar Spinal Stenosis - What Happens, veebiversioon (vaadatud 08.05.2014) (inglise keeles)
5. Spinaalstenoos, veebiversioon (vaadatud 09.05.2014)
6. Questions and Answers about Spinal Stenosis, jaanuar 2013, National Institute of Arthritis and Muscosceletal and Skin Diseases, veebiversioon (vaadatud 09.05.2014) (inglise keeles)
7. [1]

Välislingid

• JEFFREY N. KATZ, MARIANNE DALGAS, GEROLD STUCKI, NATHANIEL P. KATZ, JAMES BAYLEY, ANNE H. FOSSEL, LILY C. CHANG, and STEPHEN J. LIPSON, DEGENERATIVE LUMBAR SPINAL STENOSIS, ARTHRITIS & RHEUMATISM, 38. köide, Nr 9, september 1995, lk 1236-1241, veebiversioon (vaadatud 8.05.2014) (inglise keeles)
• Selkäydinkanavan ahtauma (spinaalistenoosi), veebiversioon (vaadatud 8.05.2014) (inglise keeles)
• D.J.Mazanec, VINOD K. PODICHETTY, AUGUSTO HSIA, Lumbar canal stenosis:Start with nonsurgical therapy, CLEVELAND CLINIC JOURNAL OF MEDICINE, 69. köide, NUMBER 11 NOVEMBER 2002, veebiversioon (vaadatud 9.05.2014) (inglise keeles)
• Haig AJ, Tong HC, Yamakawa KS, Quint DJ, Hoff JT, Chiodo A, Miner JA, Choksi VR, Geisser ME, Parres CM, Spinal stenosis, back pain, or no symptoms at all? A masked study comparing radiologic and electrodiagnostic diagnoses to the clinical impression. Lühikokkuvõte, Arch Phys Med Rehabil. 2006 Jul;87(7):897-903., veebiversioon (vaadatud 8.05.2014) (inglise keeles)
• Managing degenerative lumbar spinal stenosis, 7. juuni 2009, Arthritis, Osteoarthritis, veebiversioon (vaadatud 9.05.2014) (inglise keeles)
• Clinical Guidelines for Multidisciplinary Spine Care, Diagnosis and Treatment of Degenerative Lumbar Spinal Stenosis, North American Spine Society, 2011, veebiversioon (vaadatud 9.05.2014) (inglise keeles)
• Spinaalstenoos ehk lülisamba kanali ahenemine, veebiversioon (vaadatud 8.05.2014)
• Questions and Answers about Spinal Stenosis, jaanuar 2013, National Institute of Arthritis and Muscosceletal and Skin Diseases, veebiversioon (vaadatud 9.05.2014) (inglise keeles)
• Käimasolevad kliinilised uuringud
• YouTube'i video spinaaltstenoosi kirurgilise ravi animatsioon