![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Spot-seeria tehiskaaslased on Maa seire satelliidid.
Spot-programmi alustas Prantsusmaa 1977. aastal, programmis osalevad Rootsi ja Belgia.
Spot-1 viidi orbiidile 22. veebruaril 1986. Spot-seeria tehiskaaslasi opereerib Prantsuse kosmoseagentuur CNES (Centre National D'Etudes Spatiales, Toulouse). Spoti tehtud piltide toel on valminud Eesti baaskaart. Spot-tehiskaaslased on päikesesünkroonsel polaarorbiidil 822 km kõrgusel. Sama kohta ületavad 26 päeva tagant, aga kuna skanner on suunatav orbiidi tasandist kuni 27° kõrvale, on mõõtmisintervall 1–4 päeva. Skaneerimisulatus 60 km.
Platvorm | Tööaeg | Sensorid |
---|---|---|
Spot-1 | 22.02.1986 – mõõtmised peatati 31.12.1990 | |
Spot-2 | 22.01.1990 – probleemidega senini töös (märts 2008) | |
Spot-3 | 26.09.1993–14.11.1997 | |
Spot-4 | 24.03.1998 – töötab senini (märts 2008) | |
Spot-5 | 04.05.2002 – töötab senini (märts 2008) | 2 × HRG, 2 × HRS |
Kõrglahutusega nähtava spektripiirkonna skanner.
Pankromaatse kanali ruumiline lahutus 10 m
spektraalkanalite ruumiline lahutus 20 m
Spektraalkanalid:
Lisaks HRV sensoritele kanal 4: 1,58–1,75 µm, pankromaatne kanal asendatud 10 m lahutusega punase kanaliga (kanal M).
Spektraalkanalid:
Kaks pankromaatset kanalit lahutusega 5 m tagavad kombineeritult ruumilise lahutuse 2,5 m.
Spektraalkanalid:
Kujutise radiomeeter HRS on mõõteseade maapinna reljeefi uurimiseks. Üks sensor vaatab 20° ette, teine 20° taha. Nii saadakse maapinna stereokujutis, millega saab mõõta kõrguste erinevusi umbes 5 m täpsusega. Horisontaallahutus 10 m.
Üheksa spektraalkanalit ribalaiustega 2–15 nm spektripiirkonnas 353–1059 nm atmosfäärikeemia alasteks uuringuteks (osoon, NO2, veeaur, aerosool).