Seejärel töötas ta psühhoanalüütikuna. Aastatel 1967–1969 oli ta külalisarst ja -teadlane Johns Hopkinsi ÜlikoolisBaltimore'is USA-s. Seejärel töötas Marylandi psühhiaatrilise uurimiskeskuse psühhiaatriauuringute juhina[3].
Tema abikaasa Christina Grof (1941–2014) oli psühholoog, kes on abikaasaga kahasse kirjutanud teadusartikleid ja mitu transpersonaalse psühholoogia raamatut.
Stanislav Grof. "Inimese teadvustamatuse sfäärid: tähelepanekuid seoses LSD-uuringutega" (lk 140–155)
Christina Grof ja Stanislav Grof. "Spirituaalne hädaolukord: transpersonaalsete kriiside mõistmine ja ravimine" (lk 194–203)
Christina Grof ja Stanislav Grof. "Sõltuvus kui spirituaalne hädaolukord" (lk 203–206)
Stanislav Grof ja Christina Grof. "Transpersonaalne kogemus ja globaalne kriis" (lk 341–342)
2008 – Stanislav Grof. Tuleviku psühholoogia. Tänapäeva teadvuse käsitlusi. Tõlkinud Jürgen Innos. Tartu: Kirjastus Väike Vanker, 437 lk, ISBN 978-9985986622
2010 – Stanislav Grof. Viimne teekond. Teadvus ja surma müsteerium. Tõlkinud Mari-Anne Philips. Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 501 lk, ISBN 978-9949210800
2011 – Stanislav Grof. Kui sünnib ilmvõimatu. Seiklused ebatavalistes reaalsustes. Tõlkinud Tanel Mällo. Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 447 lk, ISBN 978-9949916818
2012 – Stanislav Grof. Kosmiline mäng. Uurimisretked inimteadvuse piirialadele. Tõlkinud Tõnu Ülemaante. Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 327 lk, ISBN 978-9949916825
John Rowan. Transpersonaalsus. Vaimsus psühhoteraapias ja nõustamises. Peatükk "Stanislav Grof" (lk 61–67). Tõlkinud Mari Klein. Tartu: Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2013, ISBN 978-9949945733