Reisiaurik Steuben oli 1923. aastal valminud Saksa kaubalaev, mille esialgne nimi oli München.[1]
1930. aasta 11. veebruaril, kui laev seisis New Yorgis kai ääres, lahvatas selle laadungiruum leekidesse. Arvatakse, et õnnetuse põhjustasid iseeneslikult süttinud kaalium ja alusturvas, mis oli laeva lastiks. Ühtegi inimest ei hukkunud, samuti jäi terveks masina- ja katlaruum.[1]
Pärast õnnetust sõitis München remonti Bremerhavenisse, kus ta ehitati ümber lõbusõidulaevaks. Otsustati vahetada ka laeva nime: alguses kasutati nime General von Steuben, kuid 1938. aasta 20. detsembril lühendati see Steubeniks, kuna samanimeline kindral oli natsionaalsotsialistide juures sattunud ebasoosingusse.[1]
1939. aasta 4. detsembril mobiliseeriti Steuben II maailmasõtta, kus temast sai Danzigi staabilaev. 1944. aasta sügisest oli ta haavatute transpordilaev, mis oli halli värvi nagu sõjalaevad ning varustatud õhutõrjekahuritega. Sel ajal koosnes Steubeni laevapersonal 430 inimesest, kellest 160 olid meeskonnaliikmed ja ülejäänud meditsiinipersonal.[1]
1945. aasta 9. veebruaril asus laev Ida-Preisimaalt Pillaust teele viimasele mereretkele. Koos 430 inimesega, kes kuulusid laevaperre, võeti tol päeval pardale veel umbes 2800 haavatut, 800 põgenikku ja 100 sõdurit.[1]
Sadamast väljudes võeti siht läände. Seal liitus laevaga torpeedopüüdjate T-196 ja TF-10 eskort, mis äratas enda söeküttesüsteemi ja korstnast väljuva hõõguvate sädemete vooga tähelepanu. Seetõttu märkas ööl vastu 10. veebruari Nõukogude Liidu mereväeohvitser Marinesko TF-10 sädemepilve ja temaga kaasa sõitvat pimendatud tuledega Steubeni. Saksa laevadele torpeedolaske kaugusele jõudmine võttis aega, mistõttu tabas esimene lask Steubeni kell 00.53. Pihta sai laeva vööriosa paremparras, teie lask tabas laeva keskosa.[1]
Vett hakkas kiiresti sisse tulema, mistõttu vajus laev väga kiiresti vee alla. Kuna pardal olnud inimestel tekkis paanika, blokeeris rahvamass hetkega ukseavad ja trepid. Alumistel tekkidel viibijatest õnnestus väga vähestel ülespoole jõuda. Saksa meresõjauurija Heinz Schöni arvates oli juhtumi ajal pardal 4267 inimest, kellest hukkus 3608. Päästa õnnestus 659 inimest.[1]
2004. aasta mais leidis Poola mereväe hüdrograafialaev Steubeni vraki. Laeva kere oli leidmise ajal valdavalt terve.[2]