Suhkruasendaja on toidu lisaaine, mis annab suhkruga sarnase magusa maitse, olles väga madala kalorisisaldusega. Võrreldes suhkru baasil magusainega, kasutatakse suhkruasendajat väga väikeses koguses, mille tulemusena on suhkruasendaja toiduenergia kogus olematu. Enamus suhkruasendajaid on kunstlikud magusained. Suhkruasendajad on väga levinud suhkruvabades toodetes.[1]
Kuna sel teemal on tehtud liiga vähe uuringuid, on kindlaid järeldusi ohust ja kasuteguritest tervisele on raske teha. Suhkruasendaja on potentsiaalselt abiks inimesele, kellel on probleeme kaalukaotusega, aidates neil süüa tavatoitu, kuna sisaldab ligikaudu null kalorit. Leidub ka vastupidist infot – suhkruasendaja hoopis soodustab kehakaalu tõusu ja rasvumist. Reguleeritud suhkruasendajad sobivad diabeetikutele, kellel on probleeme veresuhkru ehk vere glükoosi reguleerimisega.[2]
Atsesulfaam K (atsesulfaamkaalium, E950) on lubatud alates aastast 1988 üldkasutamiseks. On ligikaudu 200 korda magusam suhkrust. Kasutatakse peamiselt jookides, koos teiste magusainetega. Ohutu päevadoos on 9 mg/kg.[2][3][4][5]
Aspartaam (aspartüülfenüülalaniini metüülester, E951) on lubatud alates aastast 1981. On ligikaudu 160–200 korda magusam suhkrust. Ohutu päevadoos on 40 mg/kg. 2023. aasta suvel liigitas Maailma Terviseorganisatsioon selle võimalike vähkitekitavate ainete hulka.[6][2][3][4][5]
Erütritool (erütriit, tetrahüdroksübutaan, meso-erütritool, E968) on suhkrust 70 korda magusam.[4][5] 2022. aastal tuvastati, et see soodustab vere hüübimist, trombooside teket ning suurendab seetõttu infarktiohtu.[7][8]
Sahhariin (E954) on kõige vanem magusaine, olles kasutusel olnud ligikaudu 100 aastat. On ligikaudu 300 korda magusam suhkrust. Sahhariini kasutamine on mõnes Euroopa Liidu riigis keelatud ning ohutus on küsitav. Ohutu päevadoos on 5 mg/kg[2][3][4]
Sukraloos (4,1',6'-triklorogalaktosahharoos, E955) on üks populaarsemaid magusaineid turul. On ligikaudu 600 korda magusam suhkrust. Ohutu päevadoos on 15 mg/kg.[2][3][4][9]
Neotaam (N-[N-(3,3-dimetüülbutüül)-L-α-aspartüül]-L-fenüülalaniin-1-metüülester, N(3,3-dimetüülbutüül)-L-aspartüül-L-fenüülalaniini metüülester) on lubatud alates aastast 2002. On ligikaudu 8000 korda magusam suhkrust. Kuigi see sisaldab fenüülalaniini, ei ole see ohtlik, sest kogused on üliväiksed. Ohutu päevane annus on 2 mg/kg.[2][3][5]
Stevioolglükosiid on looduslik magusaine, mis pärineb suhkrulehtedest (stevia). On 200–300 korda magusam suhkrust. Paraguai suhkrulehe lehed on Euroopa Liidus keelatud, küll aga on lubatud lehtedest eraldatud magusaine stevioolglükosiid.[2][3]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{cite web}}
: eiran teksti "Das Wissensmagazin" (juhend)