Sulg (kirjutusvahend)

Sulg on kirjutusvahend, mida kasutatakse tindi, tuši vm vedeliku kandmiseks kirjutusmaterjalile (paberile, pärgamendile vm) kirjutamisel ja joonistamisel. Eri liiki suled erinevad üksteisest kasutuseesmärgilt, kujult, suuruselt ja materjalilt. Ajalooliselt on olnud kasutusel roosuled, jämedast linnusulest valmistatud suled ja metallsuled, mida kastetakse tindipotti^[1]. Isetäituv sulg on täitesulepeal ja rapidograafil.

Ajaloost

Sulest kirjutussulg

Linnusulest valmistatud kirjutussuled tulid Euroopas roosule asemel kasutusele varakeskajal ja jäid peamiseks kirjutusvahendiks 19. sajandi alguseni^[2]. Traditsiooniliselt oli sule materjaliks suure linnu, näiteks hane, tiivasulg, tavaliselt vasakult tiivalt^[3]. Hanesulg oli paindlikum ja kestlikum kui roosulg, lisaks mahutas suleputke õõnsus (calamus) tinti ja võimaldas kahe kastmise vahel rohkem kirjutada.

Metallist kirjutussulg

Vasest ja pronksist kirjutussulgi osati teha juba antiikajal, kuid nende kasutamismugavus jäi roosule omale alla. Metallsulgi hakati tegema 18. sajandil, esialgu käsitöö meetodil üksikute luksusesemetena. 1800. aastate alguses on nimetatud Wise Suurbritannias ja Peregrine Williamson Ameerika Ühendriikides esimeste terasest sulgede tootjatena põhitegevusena.^[4]^[5]

Metallsulg kulub aeglasemalt ja säilitab terava otsa oluliselt kauem hanesulest, mis vajab korralikuks kirjutamiseks pidevat uuesti teritamist. Samuti saab metallsulgi hulgana toota eri vajadusteks eri omadustega ja vahetatava sulega sulehoidja kasutamine muudab hõlpsaks eri sulgede koos kasutamise.

Sulgede tüübid

Üldistavalt võib suled jagada kahte tüüpi: laisuled ja peensuled. Teised tüübid on ühtlase jämeda joone saamiseks mõeldud redissulg ja laisulest tuletatud topeltsulg.

Laisulg

Laisulg on jäik ja lameda otsaga sulg, peensulest ajalooliselt vanem. Selle ots on lõigatud täisnurkselt või väikese kaldega ning sellega tõmmatud joon on iga tõmbenurga puhul eri tugevusega. Tavaliselt hoitakse laisulekirjade puhul sulge teksti baasjoone suhtes konstantse nurga all. Eri laisulekirjad nõuavad eri sulenurka. Peened ja jämedad jooned saadakse laisulekirjades jooni eri nurkade all tõmmates.

Paljud ajaloolised kirjastiilid on laisulekirjad, alates untsiaalist ja karolingide minusklist, sellest hilisemad tekstuur ja teised gooti kirjad, samuti humanistide kursiiv, aga ka uusaegsed 20. sajandil loodud laisulekirjad, näiteks foundational.

Peensulg

Peensulg on peene otsaga. Suletõmbe laiuse varieerimine saavutatakse sellega kirjutamisel sulele vajutuse tugevusega. Tavaliselt tekitatakse laiad, paisutusega suletõmbed ülalt alla tõmmates, nii et sule harud laienevad surumise mõjul ja rohkem tinti jõuab paberile vam kirjutusmaterjalile. Kergem vajutus jätab suleharud kokku ja tekkinud joon on peenike. Peened jooned tekitatakse alt ülespoole või külgsuunas tõmmates nii, et sulg libiseb kergelt mööda paberit.

Peensulgi hakati valmistama ja kasutama 17. sajandil ja algselt lõigati need hane tiivasulest samal viisil nagu laisuled. 19. sajandi algul tööstusrevolutsiooni ajal algas terassulgede masstootmine ja massiline kasutamine. Tüüpiline peensulekiri on 17. ja 18. sajandil kujunenud peensulekalligraafia ehk ingliskiri.

Peensulge kasutatakse ka visandamiseks, joonistamiseks, kaartide, plaanide ja tehniliste jooniste tegemiseks.

Redissulg

Redissulg on metallsulg, mille otsas on suletasandist 30° kuni 45° kalde all eenduv ringikujuline kirjutusplaat. Ümara kirjutusplaadi läbimõõt võib olla 0,5–5 mm. Redissulega kirjutamisel asetseb sule plaadikujuline ots horisontaalselt vastu paberit ja moodustab ühtlase laiusega joone. Redissulega kirjutatakse groteskkirju, samuti kasutatakse sellega tehtud kirja tehnilistel joonistel (standardkiri).

Topeltsulg

Topeltsulg on laisulg, mille tipp on lõhestatud, nii et kirjutusmaterjalile tekib kahekordne joon. Kaks joont võivad olla vastavalt sule kujule kas sama jämedusega või erinevad. Eelkõige kasutatakse topeltsulge ehiskirjadeks ja initsiaalide kirjutamiseks. Viimatinimetatute puhul võib kahe joone vahemiku täita ornamendi või muu dekooriga.

Vaata ka

Viited

[1] Sulg, täh 2. - EKSS

[2] History 101: Pens and Ink. - Daily Kos (blog), November 16, 2013

[3] A Brief History of Writing. - Thought.Co

[4] Pen History: Prehistory and the Craft Era. - The Steel Pen. Writing, history, and the history of how we write

[5] Peregrine Williamson: Inventor, Businessman, and Pioneer Pen Maker. - The Steel Pen. Writing, history, and the history of how we write

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]