Suur merevaiklane
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
.jpg) Suur merevaiklane | |
| Taksonoomia | |
|---|---|
| Riik |
Loomad (Metazoa) |
| Hõimkond |
Limused (Mollusca) |
| Klass |
Teod (Gastropoda) |
| Selts |
Tippsilmalised (Stylommatophora) |
| Sugukond |
Merevaiktigulased (Succineidae) |
| Perekond |
Merevaiktigu (Succinea) |
| Liik |
Suur merevaiklane (Succinea putris) |
| Binaarne nimetus | |
|
Succinea putris Linnaeus, 1758 | |
Suur merevaiklane (Succinea putris) on merevaiktigulaste (Succineidae) sugukonda kuuluv liik[1]. Ta on saanud nimetuse merevaikkollase värvuse tõttu [2]. Esimest korda kirjeldas suurt merevaiklast Linneaus, kes kasutas selle kohta nimetust Helix putris, hiljem mainiti seda Prantsusmaa molluskite faunistlikus loendis Succineaamphibia nime all. Nimi Succinea putris võeti kasutusele pärast seda, kui avaldati Suurbritannias nimekiri molluskitest[3].
Kuna merevaiktigulased on laialdase esinemissagedusega, tuntakse neid ka parasiitidena[3].
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]-
Suure merevaiklase esinemine Euroopa riikides
Suur merevaiklane on levinud põhjapoolkeral. Teda leidub kogu Euroopas, välja arvatud kõige põhjapoolsemates Euroopa äärealadel ja Vahemere maades[3].
Elukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Suur merevaiklane on hüdrofiilne. Tema elupaigaks on niisked kohad, nagu niisked niidud ja metsad ning veekogude kaldad[4]. Teda võib kohata kaldaäärsete taimede vartel ja lehtedel, aga ka veepinnal ujuvatel vesirooside lehtedel[2].
Ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]-
Suure merevaiklase koda
Suure merevaiklase koja kõrgus on 1–1,7 cm (mõnikord kuni 2,4 cm) ja laius 0,5–0,9 cm. Koja kuju on munajas, teravas tipus on 3–4 kiiresti kasvavat keeret, millest viimane on tugevasti puhetunud. Ühtlase ovaalse suudme kõrgus on 2/3 koja kõrgusest. Koja kõrgeim punkt asub seljapoolel viimase keerme keskkohal. Kojal olevad jooned on ebaregulaarsed ja ei torka silma. Koda on matt, läbipaistev ja õrn, värvilt kahvatu kollakaspruun, kuid leidub ka halle vorme[4].
Paljunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Suure merevaiklase paljunemine kestab pikalt, kuni teo surmani. Paaritumisperiood algab märtsis ja kestab oktoobrini. Keskmine munade arv isendi kohta on 12–48[5].
Talvitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Talvituvad enamasti noorloomad ja harvemini täiskasvanud teod[5].
Eluiga
[muuda | muuda lähteteksti]Suure merevaiklase eluiga on vahemikus 13–17 kuud, mõnikord elab ta ka kuni 20 kuud. Noorlooma arenguks kuulub 10–30 päeva ja suguküpseks saavad merevaiklased 10-kuuselt[5].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ eElurikkus. (s. a.). Succinea putris suur merevaiklane. https://elurikkus.ee/generic-hub/occurrences/981aa70e-b17e-4653-9196-081443c65040 (vaadatud 19.04.2023)
- ↑ 2,0 2,1 Zenkevitš, L. (1969). Loomade elu. Selgrootud II. Valgus. (2), 59–60.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Prokhorova, E. E., Usmanova, R. R. & Ataev, G. L. (2020). An analysis of morphological and molecular genetic characters for species identification of amber snails Succinea putris (Succineidae). Invertebrate Zoology, 17(1), 1–17.
- ↑ 4,0 4,1 Kirjastaja, P., Ehlvest, A. & Remm, L. (2014). Eesti kojaga maismaatigude määraja. Looduse raamatukogu. 24.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 4.Ðatkauskienë, I. (2005). Characteristic of lifespan and reproduction period of Succinea putris (L.) (Gastropoda: Styllomatophora). EKOLOGIJA. 3, 28–33.