Suurbritannia Kommunistlik Partei (inglise keeles Communist Party of Great Britain, lühend CPGB) eksisteeris aastatel 1920–1991. Partei osales 1920. aastate streigiliikumises ja kaks kommunistliku partei kandidaati valiti 1945. aasta valimistel Ühendkuningriigi parlamendi alamkotta.
Erinevalt Prantsusmaa Kommunistlikust Parteist või Itaalia Kommunistlikust Parteist ei saanud Suurbritannia Kommunistlikust Parteist kunagi massiparteid, kuid tal oli arvestatav mõju sõjajärgsetel aastatel 1945–1956. Ungari ülestõusu mahasurumisele 1956. aastal järgnes Suurbritannia Kommunistliku Partei liikmeskonna oluline vähenemine. Varssavi bloki riikide sissetungile Tšehhoslovakkiasse 1968. aasta augustis reageeris Suurbritannia Kommunistlik Partei esialgu kerge kriitikaga, kuid kolm päeva pärast sissetungi deklareeris John Gollan, et Suurbritannia Kommunistlik Partei "mõistab täielikult Nõukogude Liidu muret sotsialismileeri julgeoleku pärast". 1970. aastatel tugevnesid Suurbritannia Kommunistlikus Parteis eurokommunistlikud meeleolud; need ja valijate toetuse järjekindel vähenemine viisid partei 1991. aastal lõpliku lõhenemiseni, kusjuures juhtkond Nina Temple'i juhtimisel otsustas partei laiali saata ja moodustas mõttekoja Demokraatlikud Vasakpoolsed (Democratic Left)[1].