T-24 | |
---|---|
T-24 tehnilised andmed | |
Pikkus | 6,45 m |
Laius | 3,00 m |
Kõrgus | 2,80 m |
Kaal | 18,8 t |
Kiirus | maastikul teadmata, maanteel 22 km/h |
Käiguvaru | maanteel 70 km |
Suurtükk | 45 mm, 45 mürsku |
Kuulipildujad | 4 × 7,62 mm, 3000 padrunit |
Soomus | 8,5–20 mm |
Mootor | bensiinimootor M-6 |
Mootori võimsus | 250 hj |
Meeskond | 5 inimest |
T-24 oli Nõukogude Liidus 1931. aastal ehitatud keskmine tank. Kokku toodeti ainult 24 tanki, kuna T-24 osutus mehaaniliselt ebausaldusväärseks.[1]
Nõukogude Liit tugevnes 1920. aastatel ja sellega seoses võeti 1929. aastal vastu laiaulatuslik viisaastakuplaan, mis muuhulgas nägi ette Punaarmee mehhaniseerimist ja varustamist kõigi moodsa armee jaoks vajalike tankiklassidega. Plaaniti ühemehelist tanketti T-17, kahe meeskonnaliikmega kergetanke T-19, T-20 ja T-21, tanketti T-23, kolme meeskonnaliikmega keskmist tanki T-24 ning 5 meeskonnaliikmega rasketanki TG.[1]
Aastal 1928 loodi Harkivis Harkovi vagunitehase (KhPZ) juurde tankide konstrueerimisbüroo. Esimene tankiprojekt oli T-12, mida loeti üldiselt edukaks, kuid millel esines suuri puudusi. Konstrueerimisbüroo täiustas projekti ja selle uueks nimeks sai T-24. 27. märtsil 1930 võeti vastu otsus toota 15 masinast koosnev proovipartii tanke T-24. Esimesed 3 tanki valmisid juulis 1930. Ühe masinaga korraldati võrdluskatsed tankiga T-12 ja T-24 oli üldjoontes sama võimekas. Katsed jäid siiski pooleli, sest T-12 süttis põlema ja vajas remonti. Telliti 200 tanki T-24 ja seda numbrit suurendati 300-ni.[2]
Täisvarustuses T-24 kaalus 24,5 tonni. Soomuse paksus oli 8,5 mm horisontaalpindadel ja 20 mm vertikaalpindadel. Tanki keskel paiknes torn kahuriga ja sellel omakorda väiksem torn kuulipildujaga.[2]
Plaan toota kuni 300 tanki T-24 ei läinud kunagi täide. Kokku valmistati 28 veermikku, 25 keret, 26 torni ja 24 täiesti valmis tanki ning siis tellimus tühistati. Samuti venis tankile mõeldud 45 mm kahurite tootmine, mistõttu tank relvastati alguses ainult kuulipildujatega. Tellimuse tühistamise peapõhjusteks olid ilmnenud tehnilised probleemid ja tootmise venimajäämine, kuna loodeti tootma hakata rasketanki TG.[2]
Коgu seeria tootmine alates T-17-st kuni T-24-ni lõpetati, kuna nende asemel otsustati tootma hakata ameeriklase John Walter Christie konstruktsioonil põhinevaid tanke (BT tankiseeria), Vickersi 6-tonnisel tankil põhinevat kergetanki T-26, Carden-Loyd Mk VI-l põhinevat tanketti T-27 ja Carden-Loyd A4E11-l põhinevat ujuvtanki T-37 ning selle edasiarendust T-38.[1]
Suurtükitraktori Komintern vedrustus põhines algul tankil T-12 (1930. aastal ehitati 50 tükki) ja hiljem T-24 (aastatel 1935–1941 toodeti neid 2000 tükki). Kominterni mootoriks oli 131-hobujõuline diiselmootor ja see oli mõeldud igat sorti suurtükkide veoks. Alates 1940. aastast hakati Kominterni asemel tootma uuemat suurtükitraktorit Vorošilovets.[3]
Vorošilovets põhines samuti T-24 vedrustusel, aga kasutas V-2 diiselmootorit, mis oli kasutusel ka tankidel T-34 ja BT-7M. Umbes 230 neist ehitati Harkovi vagunitehases (alates 1939), kuid sõja Saksamaaga puhkedes viidi tootmine üle Stalingradi Traktoritehasesse, kus tootmine jätkus kuni 1942. aastani.
Komintern päris ka mitmed T-24 vead, kuid konstruktorid parandasid neist osa ja teised ei olnud traktoril nii olulised kui tankil.[3]
Tanki T-24 plaaniti algselt kasutada toetustankina[2], kuid probleemide tõttu jäi see treeningtankiks. T-24 ei osalenud kunagi sõjategevuses.[1]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)