Tagasilöögiefekt (energiasääst)

See artikkel räägib energiasäästust; meditsiinitermini kohta vaata artiklit tagasilöögiefekt.

Tagasilöögiefekt (inglise rebound effect) on energiasäästu juures kasutatav mõiste, mille kohaselt kõrgem tehnoloogiline efektiivsus peaks justkui vähendama ressursikasutust aga tegelikult ei pruugi see seda teha või see toimub oodatust väiksemas mahus.

Briti majandusteadlane William Stanley Jevons tuli juba oma 1865. aastal ilmunud raamatus The Coal Question välja tähelepanekuga, et efektiivsemate aurumootorite kasutuselvõtt tõi kaasa söekasutamise suurenemise. Kui vajadus kivisöe järele vähenes, siis söe hind langes ning see viis omakorda söekasutuse märkimisväärsele kasvule. Kuigi sütt suudeti põletada suurema kasuteguriga ja sellest tulenevalt võiks eeldada, et vajadus söe järele oleks pidanud langema, toimus vastupidine protsess.

Seega on antud teooria aluseks tõdemus, et kõrgem tehnoloogiline efektiivsus, millega kaasneb madalam hind, loob seotud toodete või teenuste järele suurema nõudluse. See vähendab aga kas osaliselt või täielikult esialgu saavutatud kokkuhoidu. Nõnda võib keskkonnale avaldatav koormus vähenemise asemel isegi kasvada ja sellest tuleneb, et lisaks tootmise ökonoomsuse tõstmisele tuleks ühtlasi tegeleda ka tarbimise vähendamisega.

Tagasilöögi efekti väljendatakse tavaliselt suhtena algselt saavutatud kokkuhoidu. Näiteks, kui autotootjad toovad turule senisest ökonoomsemad mudelid ja see toob kaasa 5% vähenemise vajamineva kütuse hulgas aga kütuse tarbimine väheneb ainult 2%. Sellisel juhul oleks tagasilöögi efekt 60% (kuna (5–2)/5 = 60%). "Kaduma läinud" 3% võidi kulutada aga selleks, et sõita senisest kiiremini või kaugemale.

Tagasilöögiefekti tüpoloogia

Tagasilöögiefekti kirjeldamisel on eristatud kolme majanduslikku reaktsiooni tehnoloogilistele muutustele^[1]:

1. Otsene tagasilöögiefekt ilmneb, kui kauba tarbimine suureneb selle madalama tarbimishinna tõttu.

2. Kaudne tagasilöögiefekt viitab olukorrale, kus teenuse madalam hind võimaldab suurendada muude kaupade ja teenuste tarbimist.

3. Kogu majandust hõlmav mõju tähendab, et teenuse hinna langus on vähendanud teiste kaupade hinda ja loonud läbi selle uusi tootmisvõimalusi ja panustanud majanduskasvu.

Näiteks otsene tagasilöögiefekt ilmneb, kui sõidukite suurem kütusesäästlikkus ja soodsam tarbimine toob kaasa sõidukite suurema kasutamise. Kaudne mõju tähendaks teiste kaupade ja teenuste tarbimise suurenemist kokku hoitud majapidamiskulude toel – kuna teiste kaupade tarbimine suureneb, on ka nende kaupade tootmiseks tarvis rohkem ressurssi. Kogu majandust hõlmav mõju viitab sõidukite kütusesäästlikkuse toel suurenenud tootmis- ja tarbimisvõimalustele, mis mõjutavad majanduskasvu.

Strateegiad tagasilöögiefekti maandamiseks

Tagasilöögiefektide tähtsuse ja mõju osas ollakse suuresti eriarvamusel, mistõttu võib pidada poliitikameetmeid riskide maandamiseks ja tagasilöögiefektidega seotud väljakutsete lahendamiseks pigem nappideks ja väheambitsioonikateks. Vivanco, Kemp ja van der Voet on välja toonud kolm strateegiat, mida tagasilöögiefektidega tegelemisel arvestada^[2]^[3]:

• Kogu majandust hõlmav keskkonnatõhusus ehk “tõhusama tarbimise” strateegia sihib näiteks tehnoloogiliste lahenduste abil saavutatavat tarbimise tõhusust erinevate sektorite ja valdkondade üleselt.

• Üleminek rohelisematele tarbimisharjumustele ehk “teistsuguse tarbimise” strateegia toel soodustatakse muutuseid tarbimisharjumustes vähem keskkonda koormavate toodete suunas (nt ainult taastuvenergiast toodetud elekter).

• “Tarbimise vähendamise” strateegia on sihitud inimeste individuaalsete tarbimisharjumuste muutmisele, et keskkonda kahjustavaid tooteid üldse ei tarbitaks (st vältimaks uute või põgusalt täiustatud toodete soetamist).

Vaata ka

Välislingid

"Jätkusuutlik areng. Teoreetilised ja praktilised dilemmad" Eesti Tuleviku-uuringute Instituut

↑ Sorrell, Steve; Dimitropoulos, John (2008-04). "The rebound effect: Microeconomic definitions, limitations and extensions". Ecological Economics. 65 (3): 636–649. DOI:10.1016/j.ecolecon.2007.08.013. ISSN 0921-8009. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
↑ Font Vivanco, David; Kemp, René; van der Voet, Ester (2016-07). "How to deal with the rebound effect? A policy-oriented approach". Energy Policy. 94: 114–125. DOI:10.1016/j.enpol.2016.03.054. ISSN 0301-4215. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
↑ Sorrell, Steven (18. juuni 2010). "Energy, Economic Growth and Environmental Sustainability: Five Propositions". Sustainability. 2 (6): 1784–1809. DOI:10.3390/su2061784. ISSN 2071-1050.

[1] Sorrell, Steve; Dimitropoulos, John (2008-04). "The rebound effect: Microeconomic definitions, limitations and extensions". Ecological Economics. 65 (3): 636–649. DOI:10.1016/j.ecolecon.2007.08.013. ISSN 0921-8009. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)

[2] Font Vivanco, David; Kemp, René; van der Voet, Ester (2016-07). "How to deal with the rebound effect? A policy-oriented approach". Energy Policy. 94: 114–125. DOI:10.1016/j.enpol.2016.03.054. ISSN 0301-4215. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)

[3] Sorrell, Steven (18. juuni 2010). "Energy, Economic Growth and Environmental Sustainability: Five Propositions". Sustainability. 2 (6): 1784–1809. DOI:10.3390/su2061784. ISSN 2071-1050.

[1]

[2]

[3]