Tampoon (ka tupetampoon)[1] on menstruaaltoode, mis on loodud tupesiseselt menstruatsiooni ajal emakast irdunud limaskesta ja vere imamiseks. Erinevalt hügieenisidemest sisestatakse see tupekanalisse. [2] Õigesti sisestatud tampooni hoiab tupp paigal ning tampoon laieneb, imades menstruaalverd.
Tampoonide disain on olenevalt tootjast ja tootesarjast erinev, pakkudes erinevaid sisestusviise, materjale ja imavust. [3]
Sisestamisviisist lähtuvalt on kaks peamist tampoonide kategooriat – sõrmega sisestatavad aplikaatorita tampoonid ja aplikaatortampoonid. Aplikaatorid võivad olla valmistatud plastikust või papist ja on oma ehituselt sarnased süstlaga. [4] [5]
Peale menstruaalvere imab tampoon endasse ka valgevoolust (tupest erituvat valkjast vedelikku)[6] [7] ja baktereid, mis võivad muuta tupe normaalset pH-d – sellest tulenevalt suureneb Staphylococcus aureus'e bakteri infektsioonirisk, mis võib tekitada toksilise šoki sündroomi (TSS). [2] [8]
TSS on haruldane, kuid eluohtlik nakkus, mis nõuab viivitamatut arstiabi. TSSi algsümptomiteks on palavik (üle 38,9°C), iiveldus, lihasvalu, valguskartlikkus ja nahalööve, süvenenud sümptomiteks on vererõhulangus, elundipuudulikkus ja teadvushäired. [9] TSSi on võimalik ennetada vahetades tampooni iga 4-5 tunni järel. [10]
Kuigi tampoonid sisaldavad kasutatuna verd, millega saastunud asju liigitatakse tüüpiliselt nakkusohtlike jäätmete alla, võib neid visata segaolmeprügisse.[11] [12]
Tampoone valmistatakse puuvilla, viskoosi, polüestrite, polüeteeni, polüpropeeni jm. kiude viimistlemisel. Eelnevatest on biolagunevad ainult puuvill ja viskoos, muud keemilised ühendid on plastid.
Tampoonid peab viskama prügikasti – neid ei tohi WC-potist alla lasta, sest need ei lahustu vees, tekitavad kanalisatsioonis ummistusi ning häirivad reoveepuhastite tööd. [13] [14] 2018. aasta jooksul lasid tartlased kanalisatsiooni 100 tonni hügieenitarbeid, sh tampoone.[14]
Naised on menstruatsiooni ajal tampoone kasutanud tuhandeid aastaid. Oma raamatus „Everything You Must Know About Tampons” kirjutab Nancy Friedman:[15]
Ajaloost on tõendeid tampoonide kasutamise kohta paljudes kultuurides. Vanim trükitud meditsiinidokument, Eberi papüürus, viitab pehmest papüürusest tampoonide kasutamisele Egiptuse naiste poolt 15. sajandil eKr. Rooma naised kasutasid villast tehtud tampoone. Naised vanas Jaapanis valmistasid tampoone paberist, kasutasid sidemeid nende paigal hoidmiseks, ja vahetasid neid 10-12 korda päevas. Hawaii põliselanikest naised kasutasid kohaliku sõnajala hapu'u karvast osa ning rohtu, samblaid ja muid taimi kasutavad naised osades Aasia ja Aafrika paikades siiani.