Tankett on kergelt soomustatud ja relvastatud, roomikutega lahingumasin, mis on umbes sõiduauto suurune ja meenutab välimuselt tanki.[1] Tanketid olid mõeldud eelkõige jalaväe ja ratsaväe toetamiseks ning luuremasinateks. Inglise kõnekeeles võib "tankette" tähendada ka "väikest tanki".[2]
Tankette toodeti mitmetes riikides 1920. ja 1940. aastate vahel. Neid kasutati mõningase eduga ka Teises maailmasõjas, kuid nõrgast soomusest tuleneva haavatavuse tõttu loobuti Teise maailmasõja järel tanketi kontseptsioonist.
Tanketi meeskond koosnes enamasti kahest mehest, kuigi katsetati ka ühemehetankette. Enamikul tankettidel puudus torn (näiteks TKS ja CV 3/33) ja vahel loetakse torni puudumist osaks tanketi definitsioonist.[3] Vahel oli torn siiski olemas aga suhteliselt algelise konstruktsiooniga ja käsitsi pööratav (näiteks AH-IV ja Tüüp 94). Torni olemasolu on väga iseloomulik Jaapani tankettidele. Jaapanis loeti tankettideks soomustatud roomikutega lahingumasinad, mis kaalusid alla viie tonni.[4] Tanketid on oluliselt väiksemad, kui kergetankid.[3] Mõnikord oli tanketi profiil niivõrd madal, et meeskond pidi olema lamavas asendis.[5]
Tanketid olid tavaliselt relvastatud 1–2 kuulipilduja, vahel ka 20 mm automaatkahuriga. Tankikahureid enamasti ei kasutatud, kuid Jaapani Tüüp 97 Te-Ke osad mudelid olid relvastatud 37 mm tankikahuriga[6].
Kogu tanketi kontseptsiooni isaks võib pidada kolonel J. E. Estienne'i, kes juba 1915. aastal arvas, et tulevikus asendatakse tavalised jalaväelased käsitulirelvade vastu soomustatud väikeste sõidukites laskuritega. Selle idee järgi sündis Esimese maailmasõja ajal Renault FT-17, mille analoog inglastel puudus. Sõja järel, 1920. aastatel lõid mitmed Briti eraettevõtted erinevaid prototüüpe ühe ja kahe meeskonnaliikmega tankettidest. Ühemehetanketid osutusid ebapraktiliseks: juhil oli raske korraga masinat juhtida ja kuulipildujat kasutada.[7]
Ainus Suurbritannias välja töötatud tankett, mis tootmisse läks oli Carden-Loyd'i Mark VI, millest kujunes ülejäänud maailma tankettide esiisa. Inglased ehitasid seda umbes 325 eksemplari, kuid veendusid kohe alguses, et tegemist on lahinguülesanneteks üsna kõlbmatu masinaga. Sellegipoolest õnnestus seda reklaamida kui odavat ja madalate ekspluatatsioonikuludega masinat ning üle saja tanketi maha müüa.[8] Neid masinaid ostnud riigid lõid tootmiseks enamasti oma täiustatud tanketi.[7]
Lahingukogemused Teises maailmasõjas näitasid, et tanketid on liiga nõrga soomusega, et pidada vastu moodsate tankitõrjerelvade ja isegi tavaliste käsitulirelvade tulele. Samuti oli tanketi relvastus enamasti liiga nõrk, et astuda vastu teistele soomusmasinatele. Mitmetes tanketile sobivates rollides, näiteks luurel, kasutati pigem soomusautosid ja nii jäi tankettide kasutegur küllalti väikeseks. Teise maailmasõja jooksul loobus enamik riike tankettide kasutamisest ja selle tõttu suri kogu kontseptsioon välja.
Tankettideks võib tänapäeval pidada Saksamaal õhudessantvägede tuletoetuseks valmistatud väikeste roomiksoomukite Wiesel seeriat.
Peaaegu kõigi maailmas toodetud tankettide eellaseks oli Briti tankett Carden-Loyd Mark VI. Otseseid koopiaid toodeti siiski üsna vähe ja enamik riike täiustas oma mudelit.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)