See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast; 1939–1950 eksisteerinud valla kohta vaata artiklit Tarvastu vald (1939); varasema valla kohta vaata artiklit Tarvastu vald (Tarvastu kihelkond). |
Tarvastu vald | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 408 km² (2016)[1] | |
Elanikke: 3268 (1.01.2017)[2] | |
Rahvastikutihedus: 8,0 in/km² | |
EHAKi kood: 0797[3] | |
Keskus: Mustla | |
Tarvastu vald oli vald Viljandi maakonnas Võrtsjärve läänekaldal.
Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aasta sügisel liitusid Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald Viljandi vallaga (2013. aasta sügisel moodustatud Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallast).
Valda läbisid Tarvastu ja Õhne jõgi. Valla endiselt territooriumilt saab alguse Ärma jõgi. Edelapiiril paikneb Veisjärv. Valla maade hulka kuulus ka Võrtsjärves maakonna idapiiril asuv Tondisaar.
Vallas oli üks alevik ja 36 küla.
Alevik: Mustla
Külad: Anikatsi, Jakobimõisa, Järveküla, Kalbuse, Kannuküla, Kivilõppe, Koidu, Kuressaare, Kärstna, Maltsa, Marjamäe, Metsla, Muksi, Mõnnaste, Pahuvere, Pikru, Porsa, Põrga, Raassilla, Riuma, Roosilla, Soe, Sooviku, Suislepa, Tagamõisa, Tarvastu, Tinnikuru, Unametsa, Vanausse, Veisjärve, Vilimeeste, Villa, Vooru, Väluste, Ämmuste, Ülensi
On oletatud, et Tarvastu moodustas koos Helmega muinaskihelkonna, mille keskused olid Tarvastu ja Vooru (Arakumägi) linnamägedel.
1225 on kroonikas mainitud Võrtsjärve-äärset kirikukihelkonda (oletatavasti Tarvastut).
13.–16. sajandil kuulus Tarvastu Viljandi komtuurkonda ning sinna rajati Tarvastu ordulinnus. Linnuse ja Tarvastu kiriku vahelisele alale tekkis alevik, mis hävis Liivi sõjas.
Poola ajal moodustas Tarvastu staarostkonna. Tarvastu oli Viljandimaa tihedaima asustusega ja jõukamaid piirkondi (tänu linakasvatusele).
1860. aastatel algas talude päriseksostmine.
19. ja 20. sajandi vahetusel sai kihelkonna keskuseks Mustla.
Vallas asusid Tarvastu Muusika- ja Kunstikool, Tarvastu Gümnaasium, Ämmuste Kool ning mõni lasteaed.
Tarvastu vallavanemad on olnud Jaan Lukas (1987–2005), Alar Karu (2005–2009) ja Mairot Paks (2009). 2009. aastast kuni 2017. aasta haldusreformini oli vallavanem taas Alar Karu.[4]