Teataja

 See artikkel räägib Konstantin Pätsi välja antud lehest; teiste väljaannete kohta vaata Teataja (täpsustus)

Teataja
Ajalehe Teataja 1901 päismik
Tüüp päevaleht
Väljaandja Konstantin Päts
Peatoimetaja Konstantin Päts
Mihkel Pung
Asutatud 1901–1905
Keel eesti
Toimetus Tallinn

Teataja oli aastail 1901–1905 Tallinnas ilmunud sotsiaaldemokraatlik päevaleht.

1906. aastal sai ajalehe nimeks Vaatleja.

Ajalehe väljaandja oli Konstantin Päts, aastail 1901–1903 oli ta ka vastutav toimetaja, hiljem jätkas toimetajana Mihkel Pung.

Toimetusse kuulusid Eduard Vilde[1] (asutamise algatajaid), Hans Pöögelmann[2] (1905. aasta lõpus tegelik toimetaja), 1903. aastast Mihkel Martna[3], Mihkel Pung, Otto Münther, Johannes Voldemar Veski, A. H. Tammsaare jt.

Teataja põhikarikaturistid olid Voldemar Päts ja Toomas Gutmann, kuid seal ilmus ka Karl August Hindrey, Nikolai Triigi, Mart Pukitsa ja teiste kunstnike karikatuure. Allkirju karikatuuridel tavaliselt polnud, kuna pilkamine oli ohtlik töö (eriti 1905. aasta revolutsiooni eelõhtul). Tol ajal Teataja toimetuses töötanud Johannes Voldemar Veski mälestustest võib lugeda, et "...Hans Laipmann (hiljem Ants Laikmaa) oli samuti sagedane külaline toimetuses ja tegi harva ka kaastööd nii "Teatajale" kui selle „Nalja Lisale”, kuid varjunimede all..."[4].

Konstantin Päts

Teataja toimetus andis välja ka lisasid: Teataja Nalja Lisa (1901–1904) (toimetajaks Eduard Vilde), Kirjandus ja Teadus (1904–1905) ja Töö (1901–1905)[5].

  1. Jaak Uibu (18. märts 2017). "kui Päts soovitas Eesti maha jätta ehk Ligi sajandi vanused rändeprobleemid on taas aktuaalsed". Postimees.
  2. Kaido Jaanson, Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku, TUNA 2005 nr 4, lk 38
  3. Välisministeerium. "Mihkel Martna". Vaadatud 29.08.2017.
  4. "Lehekülg Eesti kultuuriloos Ants Laikmaa – karikaturistina Düsseldorfis". Kultuur ja Elu.
  5. Raamatukogude ühiskataloog ESTER
  • Krista Aru, "Konstantin Päts ja "Teatajad"" – kogumikus "Konstantin Pätsi tegevusest", Tallinn 2002, lk 23–53