Tecklenburgi krahvkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2018) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2018) |
.svg)
.svg)
Tecklenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Tecklenburg) oli Saksa-Rooma riigi osa, mis paiknes tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
12. sajandil tekkis Tecklenburgi krahvkond Teutoburgi metsa läänejalamil piirkonnas, mida nüüd kutsutakse Tecklenburger Landiks.
Pärast Tecklenburgi krahvisoo hääbumist 1262. aastal annekteeris piirkonna 1263. aastal naaber Bentheimi krahvkond. Aastatel 1328 kuni 1562 valitsesid seda Schwerini krahvid. 1365. aastal omandasid nad Rheda, kuid 1400. aastal kaotasid krahvkonna põhjaosa koos Cloppenburgi, Friesoythe ja Bevergerni kreisidega Münsteri piiskopkonnale.
Konrad von Tecklenburg-Schwerin oli esimene valitseja Vestfaalis, kes juurutas reformatsiooni ja sai Schmalkaldeni liidu liikmeks. Pärast liidu kaotust sunniti Tecklenburgi krahvkonda loovutama territooriume Karl V-le, et moodustada Lingeni krahvkond. 1557. aasta konfliktis Solms-Braunfelsi nõudmistega päris krahvkonna Bentheim-Tecklenburgi Arnold II (IV), kelle poeg Adolf asutas uue Tecklenburgi krahvide liini. 1588. aastal juurutasid krahvid Tecklenburgis kalvinismi.
1696. aastal loovutati Tecklenburgi krahvkond Solmsile. 1707. aastal müüs Solms-Braunfelsi krahv Wilhelm Moritz Tecklenburgi Preisimaale. 1729. aasta Berliini lepinguga loobus Bentheim-Tecklenburgi krahvisuguvõsa kõigist nõudmistest krahvkonnale.
Krahvkond mediatiseeriti Bergi suurhertsogkonda 1808. aastal. Prantsusmaa annekteeris Tecklenburgi 1810. aastal koos paljude Loode-Saksa piirkondadega. Viini kongress tagastas Tecklenburgi Preisimaale 1816. aastal.