Teedelagu (vene keeles распутица rasputitsa, ukraina keeles бездоріжжя bezdorižžja) on märjemate perioodidega kaasnev looduslik nähtus, näiteks kevadel või sügisel, aga ka soojal talvel, mil liigniiskuse tagajärjel muutuvad pinnasteed mülkaks. Teedelagu tekib kevadise sula ja sügisvihmade tagajärjel.[1][2][3][4]
Teedelagunemise ajal võidakse kehtestada rasketele masinatele teedel liiklus- või massipiirangud.[5][6] Mudased teed on tingitud vihmasadudest või lumesulast. Kevadise tee muldkeha alumised kihid on jääs, ülemine kruusakiht aga kohati sulanud ja veest läbi imbunud ning see vesi ei pääse allapoole ning tihti ka mitte külgsuunas välja voolama. Raskete vedude mõjul võivad kruusateed veelgi rohkem kahjustatud saada ja kaotada kandevõime täielikult.[6] Kehva drenaažiga savised teed ei jõua kuivada ning hakkavad lagunema, muutudes raskesti läbitavaks või läbitamatuks.[7]
Teedelagu on andnud kaitse-eelise sõdades, kuna see takistab vaenlase liikumist, näiteid leiab mitmetest sõdadest: kevadsula säästis tõenäoliselt Novgorodi mongolite vallutamisest 13. sajandil, samuti takistasid mudased teed oluliselt 1812. aastal prantslasi Venemaa vallutamisel ning pärssis sakslaste pealetungi 1941. aasta oktoobrist 1942. aasta jaanuarini.[7][8]
Venemaa-Ukraina sõja kevadel 2022. aastal takistas teedelagu pealetungivatel vägedel Kiievi ja teistel suundadel edenemist.[7]