Tektiidid

Õhulennu vältel paljudele tektiitidele iseloomuliku kuju omandanud australiit

Tektiidid on impaktse tekkega musta või rohelist värvi klaasi tükid.

Tektiitide suurus ulatub kuni 10 cm. Tektiite, mille läbimõõt jääb alla 1 mm, nimetatakse mikrotektiitideks. Amorfse struktuuri poolest sarnanevad nad obsidiaaniga, kuid erinevalt obsidiaanist ei sisalda nad lenduvaid ühendeid. Klaas, millest tektiidid koosnevad, on reeglina mittehomogeense koostise ning keeruka kujuga kihtidest koosneva struktuuriga. See viitab tektiitide kiirele moodustumisele, kuid vedelana püsisid nad liiga lühikest aega, et nende koostis ja struktuur oleksid saanud homogeniseeruda. Paljude tektiitide kuju on aerodünaamiline, mis viitab sellele, et vedel aine on tahkunud klaasiks õhus lennates.

Tektiidid esinevad setteis teatud maailma piirkondades, moodustades erinevaid tektiidivälju, millelt leitud tektiitidele on antud spetsiifilisemad nimetused. Näiteks moldaviidid, australiidid, bediasiidid jne. Maailmas on teada neli tektiidivälja. Neist suurim katab tervelt kümnendiku Maa pinnast.

Tektiitide päritolu ja teke on kaua aega olnud üks geoloogia seletamatuist küsimustest. Tänaseks ollakse üksmeelel, et tektiidid tekivad impaktsündmuste tagajärjel, olles plahvatuse läbi üles sulanud ja eemale lennutatud aine kiire tahkumise tulemuseks. On ka leitud impaktstruktuure, mida saab tektiitidega seostada. Näiteks moldaviidid on tekkinud Saksamaal asuva Riesi kraatri tekkega samaaegselt. Aafrika tektiidid on aga seotud Bosumtwi struktuuriga. Maailma suurimat tektiidivälja, mis katab suurema osa India ookeanist, Austraaliast, Indoneesiast ja Indohiinast, pole aga ühegi impaktstruktuuriga kindlalt seostada suudetud.

Tektiidiväljadel paiknevates riikides, näiteks Tšehhis, müüakse turistidele tektiite, kuid tuleb arvestada sellega, et suur osa neist on võltsingud. Avastada saab seda paljudel juhtudel paraku ainult väidetavaid tektiite laboratoorselt uurides.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]