Tellismüüritis on telliskividest ja mördist koosnev müüritis.
Tellismüüritist kasutatakse seinte, ahjude, aedade ja muude ehituslike objektide ehitamiseks. Kivide materjal müüritises sõltub sellest, mida ehitatakse, sest kivid võivad oma varieeruvate omaduste tõttu reageerida teatud keskkonnatingimustele erinevalt.[1]
Telliskividele on seatud standardmõõdud, kuid igas riigis ei ole standardmõõdud samad, näiteks Eestis on see 250 mm × 120 mm × 65 mm, kuid Inglismaal 215 mm × 102.5 mm × 65 mm.[2]
Inimesed on kasutanud telliskive ehituslikel eesmärkidel juba tuhandeid aastaid. On leitud telliseid, mille vanus ulatub aastani 7000 eKr, mis ühtlasi teebki telliskivist ühe vanima ehitusmaterjali. Esimesed telliskivid tehti mudast ning, et need kivistuksid, jäeti tellised päikese kätte kuivama. Vana-Egiptuses tehti aga telliskive savist ja õlekõrtest, selliseid kive kasutati näiteks Harappa muinaslinnas ning Mohenjo-Daro muinaslinnas.[3]
Umbes aastal 3500 eKr toimus telliskivide valmistamisel suur läbimurre, nimelt roomlased avastasid, et telliseid saab kivistada ka põletamise teel. Kuna päikese käes kuivatatud tellised kasutati soojema kliimaga maadel, siis tänu sellele läbimurdele hakkasid telliskivid levima ka külmema kliimaga aladel. Pärast Rooma riigi lagunemist kadusid telliskivid peaaegu käibelt vaid Itaalia ja Bütsants kasutasid veel telliseid. Kuid 11. sajandil levis telliste kasutamine ning tootmine Prantsusmaale ning 12. sajandil hakkasid taas telliskivid laiemalt levima.[3]
Mõned müüritistes kasutatavad telliskivid:[4]
Seda, kuidas kivid müüritises üksteisega kokku sobivad, nimetatakse müüriseotiseks. Müüriseotised omakorda tekitavad erinevaid mustreid ehk müürikirjasid, mida kasutatakse näiteks dekoreerimiseks.[5]
Tavalised müürikirjad:[6]
Dekoratiivsed müürikirjad:[6]