Tenosünoviit ehk kõõlusetupepõletik tekib, kui kõõlust ümbritsev sidekude ja sünoviaalkest muutuvad põletikuliseks. Kõõlused on tugevad mitteelastsed keelikud, mis ühendavad skeleti liikumises osalevaid lihaseid luudega.
Paljud kõõlused, eriti need, mis ületavad õla-, randme- ja hüppeliigeseid, on ümbritsetud kahekihilise lestmega (kõõlusetupp), mis vähendab kõõlusekahjustusi hõõrdumisel või surve korral.[1]
Kõõlusealuses paunas on spetsiaalne libestav aine (sünoviaalvedelik). See võimaldab kõõlusetupe sisemistel ja välimistel lestmetel libiseda üksteise peal - nii saab kõõlus vabalt liikuda.
Tenosünoviidi korral takistab kõõlusetupepõletik vaba liikumist ning tupe sisemine ja välimine kiht hõõrduvad liikumisel, piirates liikumist ja tekitades valu.[1]
Tenosünoviidi tunnused:
Tenosünoviidi põhjused:
Korduvaid liigutusi teostavad töötajad, nagu klaviatuuriga tegelevad inimesed, kogevad mõnikord randmevalu. Tavaliselt ei ole tenosünoviidil kindlaid tunnuseid, kuid sümptomeid saab tihti leevendada töövõtete ja töökoha kerge ümbersättimisega.[1]
Diagnoositakse enamasti kliinilisel läbivaatlusel. Arst võib märgata, et
Diagnoosi panemiseks küsitleb arst patsienti ka tema elustiili kohta, kas ta töötab klaviatuuriga või kas ta tegeleb tavapäratute treeningutega. Arst uurib ka patsiendi reumaatilisi probleeme. Vereanalüüsia saab reumatoidartriidi olemasolu välja selgitada.[1]
Pikka aega kestnud tenosünoviidi korral on võimalik röntgeniülesvõttega tuvastada kaltsiumi ladestumist kõõlustes ja nende tuppedes.[1]
Tõsise tenosünoviidi sümptomeid võib leevendada külma kompressiga, samas kui krooniline põletik reageerib kuumale.[1]
Puhkamisel leevenduvad enamik tenosünoviidijuhtumeid. Raskematel juhtudel aitab haigusest mõjutatud kehapiirkonna lühiaegne puhkus lahase abil. Pärast ägeda perioodi möödumist peaks mõjutatud piirkonda treenima mitu korda päevas, et ei tekiks armkude, mis võib tekitada püsivat liikuvuse piiratust.[1]
Abi võib saada analgeetikumidest ning mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest. Paranemist saab kiirendada ka kortikosteroidstete preparaatide süstimisega kõõlusetuppe, kuid seda ainult eelneva infektsiooni puudumisel.
Reumatoidartriiti põdevatele patsientidele on suukaudsete ravimite kõrval vaja ka lokaalset ravi.
Infektsiooni korral on vajalik antibiootikumravi.[1]
Püsiva tenosünoviidi korral on võimalik teha väiksemaid operatsioone, et lõigata läbi haigusperioodil tekkinud kiudjas kude, vabastades kõõluse.[1]