Terminoloogia
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2021) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2023) |
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! (Aprill 2023) |
Terminoloogia on sõna, millega on tähistatud nelja mõistet. Otstarbekaim on ühetähenduslik termin, st üht kindlat mõistet tähistav keelend. Võõrsõna terminoloogia (< keskladina terminus < ladina 'piir, raja' + kreeka logos 'sõna, kõne, õpetus') täpseim tähendus on ’õpetus, teadus oskussõnadest ehk termineist’, eesti vasteina sobivad terminiteadus või oskussõnaõpetus.[1]
Termini "terminoloogia" käsitlus eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Uno Mereste on täheldanud termini "terminoloogia" tarvitust eesti ja teisteski keeltes neljas tähenduses. Ta on järeldanud: "Põhimõttelise ja praktilise tähtsusega on eristada terminoloogiat ontoloogilises ja gnoseoloogilises tähenduses. Ontoloogilises ehk esemelises tähenduses mõistetakse terminoloogiana kõigepealt mingil erialal või ka kõigil mis tahes erialal kokku tarvitatavate oskussõnade hulka. Gnoseoloogilises ehk tunnetuslikus mõttes on terminoloogia kõigepealt õpetus oskussõnadest, nende tuletamisest, korraldamisest ja tarvitamisest.
Rakendusala ulatuse järgi on tarvis eristada terminoloogiat kitsamas mõttes, mis hõlmab ainult oskusmõistetele vajalike keeleliste ekvivalentide andmise resp. leidmise, kinnistamise jms, ning laiemas mõttes, mis hõlmab ka nende tarvitamise stiililised ja muud momendid (rektsioon, sõnajärjestus, lubatavad sünonüümid, lühendid, rangelt erialase sisuga lausete sõnastamine, lubatud elliptilisus jms)"[2].
Nagu Mereste kaht ristuvat liigitelu ühendavast tabelist näha, "on kõnesoleva võõrsõna taga peituva nelja mõistega vastavuses neli eestikeelset omasõnalist terminit, mille omavaheline tähenduserinevus selgub nende endi sisevormist (nn iseseletuvad terminid)".[2]
| Terminoloogia | Ontoloogilises mõttes | Gnoseoloogilises mõttes |
|---|---|---|
| kitsamas mõttes | oskussõnavara | oskussõnaõpetus |
| laiemas mõttes | oskuskeel | oskuskeeleõpetus |
Tiiu Erelti väitel on terminoloogiat tarvitatud neist kolme mõiste tähistajana, kuid mitte ’oskuskeele’ tähenduses.[3]
Eesti sõnaraamatute järgi tähistab terminoloogia kaht mõistet: varem ’oskussõnavara’ ja ’oskussõnavaraõpetus’ (ÕS 1976), hiljem ’oskussõnavara’ ja ’oskuskeeleõpetus’ (ÕS 1999, 2006, 2013). Viimastega sarnaselt on tähendused antud ka "Võõrsõnade leksikonis" (2000, 2012): "1. mingi eriala oskussõnavara, oskuskeele (erialakeele) terminite süsteem; 2. õpetus oskuskeelest, eriti terminitest ja neile esitatavatest nõuetest". "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (2009) on 2. tähendus täpselt samas sõnastuses, 1. tähendus veidi teisiti määratletuna "mingi eriala mõistesüsteemile vastav terminite kogum; kõigi erialade termineid hõlmav kirjakeele leksika osa".
Eestikeelse oskuskeele loomise tüüp-protsess
[muuda | muuda lähteteksti]Probleem avaldub siis, kui eesti ühiskonnas tekib vajadus leida vaste mõnele võõrkeelsele terminile. Ustus Agur on loonud mõiste "liiderkeel". Igal ajahetkel domineerib Eestis mingi suurrahva keel, mille terminoloogia dikteerib uusi sõnu ka eestlastele. Eestis on varem olnud liiderkeelteks saksa ja vene keel, pärast Eesti iseseisvuse taastamist on selleks saanud inglise keel. Kuivõrd terminiloome on aeglane, siis eesliinil asuvad erinevad inimesed rahvaalgatuse korras termineid looma. Enamik neist pole kuulnudki terminiloome reeglitest (vt Tiiu Erelt, "Terminiõpetus"), vaid valivad intuitiivselt mõne võimaliku vaste. Nii näiteks, ingliskeelse sõna computer vasteteks on saanud nii "raal", "arvuti" kui ka "kompuuter", igaühel neist oma eelised ja puudused. Kaks viimast pole tegelikult head vasted, kuivõrd tänapäeva arvuti teeb kõike muud kui "arvutab" ning "kompuutrist" ei saa tuletada verbi - kuidas oleks verbiga "komputerdama"?
Kui vajadus termini järele on akuutne, siis kinnistub sugugi mitte kõige kvaliteetsem termin ("raal" - lühike ja derivatiivne), vaid kinnistub see termin, mille leiutaja sotsiaalne positsioon või meediaesindatus oli kõrgeim. Nii näiteks ingliskeelse resilience vasteteks on omavahel konkureerivad "kerksus", "säilenõtke", "paindlikkus, elastsus". Kuivõrd massterminite puhul küsitakse terminoloogi arvamust harva ja hilja, siis jõuavad olulised terminid rahvakeeles kinnistuda kaugelt enne stabiliseerumist. Nii tekivad värdterminid[viide?] nagu liikuvus ja kõutš, mis eiravad eesti keele nõudeid erineval moel, mistõttu pole elukutselistel terminoloogidel nende aktsepteerimiseks vähimatki võimalust. Võib toimuda mõiste diversifikatsioon ametkondade kaupa. Nii näiteks, ingliskeelse security vasteks on olenevalt ametkonnast kas "julgeolek" või "turvalisus".
Ülalöeldu selgitab, miks adekvaatsete eestikeelsete vastete leidmine läänest meile voogavatele terminitele on väga vaevarikas ning kujutab endast kestvat kaevikusõda, kus relvadeks on pigem terminoloogi sotsiaalne positsioon ja tema poolt käsutatav meediavõime kui termini sisuline või vormiline sobivus.
Eriti raske on vaste leidmine mõistetele, mis tuginevad algkeeles säärasele semantilisele ressursile, mis eesti keeles on kas keelatud või üldse puudub. Nii näiteks termin "V2X communication" on eesti keelde raskesti tõlgitav, kuivõrd:
- numbrid on eesti sõnades keelatud (only4you, B2B)
- "communication" vasteks saab olla päris mitu sõna, "side" ja "suhtlus" sealhulgas.
- terminile "side" vastav mõiste erineb oluliselt ingliskeelse mõiste communication tähendusväljast. See kitsendab eesti keele väljendusvahendeid ja sunnib terminit "side" kasutama inglise mõistele vastavalt, mille tagajärjel keel vaesestub ja selle semantika hakkab üha lähenema liiderkeele semantikale.
Keelkondadevaheline semantika
[muuda | muuda lähteteksti]Eestikeelsete terminitega on probleem selles, et eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda. EU kodanikest 97% emakeel on aga mõni indo-euroopa keel. Maailmakeelteks loetakse samuti mitut indo-euroopa keelt. Probleem seisneb asjaolus, et eesti ja inglise keelte semantilised ressursid on täiesti erinevad. See tähendab, et näiteks sõna "force" pole võimalik kogu aeg ühtmoodi tõlkida (mis aga terminite puhul on sageli eelduseks). Kord on vasteks "jõud", kord "sundus", kord "vägi". Ka vastupidi, tüve "vägi" tõlgitakse inglise keelde iga kord erinevalt - vägistama/ rape, vägi/army, vägijook/potion. Teisiti öeldes, eesti ja inglise semantiliste ressursside vahel puudub 1:1 suhe ning puudub isegi 1:M või M:1 suhe, põhiosas on tegemist laia silmaringi ja suurt kogemust nõudva M:M suhtega.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- T. Erelt, 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 470.
- U. Mereste,1969. Oskuskeele üldprobleeme kaug- ja lähivaates. – Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2000, lk 57–83.
- P. Nemvalts, 2007. Õigus mõista õigusakte. – Õiguskeel, nr 1, lk 16–20.
- P. Nemvalts, 2011. Terminiteadusest eesti teaduskeeleni. – Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts. Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised 13, TLÜ teaduskeelekeskuse köide 1. Tallinn, lk 136–171.