Toidusalu

Toidusalu (inglise: forest garden) on aed, mis on kavandatud inspireerituna looduslikust metsast, selle struktuurist ja protsessidest. Toidusallu valitakse inimesele otseselt kasulikke taimi, sh söödavaid ja ravimtaimi, küttena ja ehitusmaterjalina kasutatavaid taimi, aga ka toidusalu toimimiseks vajalikke taimi, näiteks lämmastikku siduvaid taimi, et vähendada oluliselt väetamise tarvet.

Toidusalu tööpõhimõtted

• Metsa jäljendav, vastandina põllule, karjamaale või monokultuursele istandikule.
• Kolmemõõtmeline ehk rindeline taimede elunemine: puurinne, põõsarinne, puhma- ja rohurinne jt.
• Ennast toitev, väetamist ei vaja. Kasutatakse lämmastikku siduvaid taimi, toitaineid alumistest mullakihtidest ülespoole tõstvaid taimi.
• Liigirikas aed ei jäta aednikku saagita ka kõige ebasoodsamal aastal.
• Liikide mitmekesisus – saab luua aia, kust saab söögiks värskeid puuvilju peaaegu aasta läbi (talvel ja kevadtalvel: astelpaju, viirpuu, lodjapuu, jõhvikad jmt).
• Mitmekesises aias ei levi kahjurid ja taimehaigused niivõrd kui monokultuurses koosluses.
• Vastupidav, nii erakordsetele ilmastikutingimustele aasta lõikes kui ka pikemaajalistele kliimamuutustele.
• Püsikliigid eelistatult üheaastastele taimedele.
• Mulda väärtustav. Pinnast ei kultiveerita, muld proovitakse hoida pidevalt kaetuna taimede poolt (vähendab vajadust umbrohtu kitkuda).
• Liikidevahelisi positiivseid seoseid loov, negatiivseid seoseid vähendav.
• Mitmeotstarbelisus. Toidusalus kasvatatavad taimed täidavad mitmeid ülesandeid, näiteks lisaks söödavatele viljadele on meetaimed.
• Taimekahjurite vastu kasutatakse eelkõige nende looduslikke vaenlasi, luues neile sobivaid elupaiku.
• Edukust mõõdetakse toidusalu toodangu (väljund) suhtega sisendisse: aeg, energia jm.

Toidusalu toodang

• Toit inimesele
  • puuviljad, näiteks õunad, pirnid, ploomid, kirsid, sõstrad, vaarikad
  • köögiviljad, rõhuga mitmeaastastel ja teistel visadel taimedel (nt spargel, mädarõigas, maapirn, rabarber jne)
  • pähklid ja seemned, nt sarapuupähklid, rebashein
  • salatimaterjal ja ürdid
  • mahl, nt kase- ja vahtramahl
  • seened, nt austerservikud
  • mesi
• maitsetaimed
• ravimtaimed
• vaik, nt männilt
• puhastusvahendid, nt seebilill
• värvid ja ained
• tokid, nt taimede toestamiseks
• materjal punumiseks, näiteks verev kontpuu pärgade ja korvide valmistamiseks
• sidumismaterjal
• küttepuud
• ehitusmaterjal

Toidusalu rajamine

Toidusalu loome on pidev, aastatepikkune ettevõtmine. Järgnev on soovitusnimekiri oluliste tegevuste läbiviimiseks, mitte range arendusprotsessi kirjeldus.

1. Toidusalu eesmärkide määratlemine
   • Milliseid vilju soovitakse? Millistel aastaaegadel? Millises koguses jõutakse tarbida või "sisse teha"?
2. Piirangute teadvustamine, näiteks tarvilik aeg käigushoidmiseks
3. Olude kohta info kogumine, vajalik taimede valikul ja kasvunõuetega arvestamisel
   • Muld: pH, lõimis, niiskusolud. Enamik neist on määratav väheste abivahenditega, kuid võib ka kasutada agrokeemia laborite abi
   • Kohalik kliima, sh sademete hulk ja jaotus kuude või dekaadide lõikes; valdavad tuuled ja nende suund, tugevus; talvised miinimumtemperatuurid
   • Maapinna reljeef
   • Olemasolevad säilitamisele kuuluvad taimed, nendest põhjustatud varjud
   • Looduslik vm veevarustus
4. Puurinde disain. Kuna puude kasvamine ja kandeikka jõudmine võtab enam aega kui põõsastel ja aluskattetaimedel, võiks toidusalu rajamisel alustada puudekihist
   • Liikide valik. Vt Toidusalutaimede loend
   • Kõrgusprofiili valik, arvestades ilmakaari ja reljeefi (varju vähendamiseks paigutatakse kõrged puud põhjakaarde), samuti valdavate tuulte kaitseks
   • Puude istutuskauguse määramine arvestades täisealiste puude diameetrit ja vajalikku vahet valguse jõudmiseks põõsaskihini ja allapoole. Nt kui tugevakasvulise õunapuu diameeter täisealisena on 6m, kõrvale paigutataval hapukirsipuul 4m, siis puude vahe peaks olema 3 + 2 + 25...50% = 6,25...7,5 m
   • Eri liikide kasvunõuded, sh mullale, valgusele/varjule, temperatuurile (paigutades nt külmaõrnemad puud teiste "kaitse alla")
   • Nõuded tolmlemisele, eriti isesteriilsete liikide korral, aga ka mitmed isefertiilsed liigid annavad paremaid tulemusi risttolmeldes. Kõrvutiasetsevaid (või siis ka ühe puu kaugusel) taimi tolmeldavad mesilased ja kimalased paremini, samuti on mõjusam tuultolmlemine. Samas on sama liigi kõrvuti asetsemise varjukülg haiguste ning kahjurite kergem levimine
   • Liikide omavahelised suhted, sünergia, alleopaatia, võistlus. Näiteks on soovitatav istutada lämmastikku siduvaid liike suure viljakandvusega puude lähistele
5. Põõsarinde disain
6. Puhma- ja rohurinde disain
7. Taimede hankimine: paljundamine jt viisid
8. Taimede istutamine

Toidusalu käigushoidmine

Oluline on, et salu koosneks üksnes pärismaistest liikidest.

Eesti oludes sobilikud taimed toidusalus kasvatamiseks

Puurinne

Põõsarinne

Puhma- ja rohurinne

Mitmeaastased ehk püsikköögiviljad

Külmakindlad taimed, kes talvituvad kasvukohal, elavad vähemalt 3 aastat ja kelle osad (nt lehed, võrsed, leherootsud, juured, õied) on söödavad toorelt või töödeldult. Saagikoristus püsikköögiviljadelt ei tapa taime.

Põhjused, miks püsikköögivilju kasvatada:

• vähem tööd: pole tarvidust igal aastal mulda kultiveerida (traktoriga künda või labidaga/hargiga kaevata), vähem muret umbrohuga (kultiveerimisel tuuakse mullasügavusest üles umbrohuseemneid),
• parem mullale: paraneb mulla struktuur, koguneb huumuskiht, väheneb erosioon
• püsikköögiviljade üldjuhul suurem mineraalide, vitamiinide ja valkude sisaldus
• värske toiduga varustatuse hooaja pikenemine, eriti nn kevadisel näljaperioodil (aprill–juuni)
• väiksem energiakulu ja CO₂ heide
• lähedasem toidusalude eeskujuks olevale metsakooslusele – üheaastasi taimi kohtab seal lühiajaliselt rikutud pinnasel, järgnevad mitmeaastased taimed

Toidusalutaimede loend