Toksilise maskuliinsuse (toxic masculinity) all mõeldakse mehelikke norme, tavasid ja käitumisviise, mis on kahjulikud nii meestele kui ka ühiskonnale.[viide?]
Toksilist maskuliinsust iseloomustab teiste domineerimine, mis võib esineda ahnuse, tundetuse, vägivalla, seksismi ja muude sarnaste tegevuste ning iseloomujoontena. Mehelikud käitumisviisid, tavad ja normid, millel ei ole negatiivseid mõjusid, ei kuulu toksilise maskuliinsuse alla. Need on näiteks edukus karjääris ja spordis ning pere eest hoolitsemine.[1]
Terminit kasutatakse psühholoogia valdkonnas.
Toksilist maskuliinsust kui ideed on kritiseeritud. Kriitika põhineb tihti valearusaamal, et maskuliinsus on üldiselt toksiline, ja terminit kasutatakse kogu mehelikkuse mahategemiseks. Termin viitab aga kindlale osale mehelikkusest, mis on kahjulik ehk toksiline. Kasulikud mehelikud iseloomujooned, nagu vaprus ja võime riske võtta, ei kuulu toksilise maskuliinsuse hulka.[2]
Toksiline maskuliinsus on tihedalt seotud soorollidega. Ühiskonnas üldiselt eeldatakse, et nii mehed kui naised vastaksid soorollidele. Mehed on traditsiooniliselt agressiivsed ja enesekindlad, töötavad juhtivatel ja füüsiliselt rasketel töökohtadel ning on peres rahateenijad. Mehi kritiseeritakse, kui nad ei vasta soorollile.[3]
Juba madalast vanusest kasvatatakse lapsi soorollidele vastavalt. Tüdrukud võivad olla emotsionaalsed ja avatud, poisse õpetatakse olema vaprad ja tugevad ning neil keelatakse nutta. Kui mehed enda vajadusi ja tundeid pikka aega alla suruvad, et elada vastavalt soorollile, viib see vaimse tervise nõrgenemiseni.[4]
Toksiline maskuliinsus on meeste seas seotud depressiooniga. Mehelikud tavad, nagu abi otsimisest keeldumine, mitme seksuaalse partneri omamine ja vägivaldsus, on seotud depressiooni tekkega.[5]
Toksilisel maskuliinsusel on halvad mõjud teraapia saamisel, kuna enda avamine teistele ja oma nõrkuste tunnistamine on vastuolus stereotüüpsete mehelikke väärtustega, nagu iseseisvus ja tundetus [1].
Toksilist maskuliinust nähakse ka massimõrvade põhjusena. Ajakirjanik James Hablin väidab, et maskuliinsus on kõige rohkem esinev massimõrvareid ühendav tunnusjoon. Suutmatus rahuldada ühiskonna eeldusi mehelikkusest tekitab viha, mida väljendatakse tihti vägivallaga teiste vastu.[6]
Soorollidest kinnipidamine põhjustab kahju keskkonnale. Keskkonnasäästlikke tegevusi, näiteks prügi sorteerimist, peetakse naiselikeks tegevusteks, mistõttu mehed ei taha sellistest tegevustest osa võtta, kartes näidata ennast feminiinsena.[7]
2019. aasta kevadel avaldas raseerimistoodete ettevõte Gillette #MeToo liikumise eeskujul toksilise maskuliinsuse vastase kampaania. Reklaamikampaania käigus vahetati Gillette’i reklaamlause „The best a man can get“ lausega „The best men can be“. Reklaamile järgnes negatiivne vastukaja, kuna seda tõlgendati kui rünnakut mehelikkuse vastu.[8]
2019. aasta 13. jaanuaril avaldatud reklaamvideos kritiseerib Gillette toksilise maskuliinsuse vorme ja kutsub üles mehi olema paremad. Videos kritiseeritakse toksilise maskuliinsuse vorme. Need on kiusamine, seksuaalne ahistamine, naiste objektiviseerimine ja alavääristamine. Lühifilmi on YouTube’i platvormil vaadatud üle 30 miljoni korra.[9]
Kampaania raames tunnistab Gillette, et neil on võime kultuuri mõjutada ja nad tahavad reklaamida positiivseid maskuliinsuse aspekte. Alates kampaania algusest annetavad nad kolme aasta jooksul igal aastal üks miljon dollarit heategevuslikele organisatsioonidele, et edendada seda eesmärki.[10]