Tombolo

Tombolo on maasäärekujuline rannakuhjevorm, mis ühendab mandrit selle lähedal oleva saarega, harvem kaht saart omavahel.

Tombolo on tavaliselt laugete nõlvadega. Ta koosneb veeristest, kruusast ja liivast.

Tüüpiline tombolo tekib lainete refraktsiooni tagajärjel. Kui laine läheneb saarele ja jõuab selle läheduses madalasse vette, siis tema liikumine aeglustub. Seejärel laine murdub või paindub: laine see osa, mis möödub saarest kaugemalt, jätkab liikumist sügavamas vees, ei aeglustu ja jõuab sama ajaga kaugemale. Laine paindub saarest mõlemalt poolt mööda ning kusagil teisel pool saart on koht, kus laine saarest kummaltki poolt möödunud osad kokku saavad. Kui tuuled ja hoovused on püsivad, siis kaldub ka laine iseendaga kokkusaamise koht olema umbkaudu püsiv. Kui laine kannab endaga tahkeid aineosakesi, siis kipuvad need selles kohas põhja settima, sest kummaltki poolt tulevad lained piltlikult öeldes kustutavad teineteist ära ja puudub jõud, mis aineosakesi üleval hoiaks. Mida rohkem ainet saare tagumisse külge settib, seda enam kaotavad lained seal jõudu ja seda enam kuhjavad nad sinna uut ainet. Kui osakesed on pikka aega saare taha settinud, siis lõpuks kerkib setetest moodustunud maariba veepinnast kõrgemale.

Tombolod näitavad kaldajoone muutlikkust. Suhteliselt väike maalapp, sel juhul saar, muudab oluliselt lainete liikumise ja setete ladestumise viisi.

On juhtunud, et saare ja mandri vahele moodustub kaks tombolot, mille vahele jääb väike laguun. Lõpuks täitub ka laguun tavaliselt settega.

Eestis oli Antsülusjärve ajal tombolo Toompea ja Tõnismäe vahel, aga keskajal see enamjaolt tasandati Tallinna kaitsekindlustuste ja vallikraavi rajamise käigus.