Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. See nimetus ei ole tuletatud vastavalt kehtivatele keemianomenklatuurireeglitele, nagu näiteks IUPACi nomenklatuur keemias. Triviaalnimetusi kasutatakse, kuna nende süsteemsed vasted oleksid igapäevases kasutuses liiga ebamugavad. Mitmed triviaalnimetused on välja kujunenud ajalooliselt juba enne süsteemsete nimetuste väljatöötamist. Triviaalnimetusi kasutatakse tihti kõnekeeles, aga mõningaid üldtunnustatuid isegi teaduspublikatsioonides nagu näiteks sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) või potas (kaaliumkarbonaat) jm.
Triviaalnimetuste hulka tuleks arvata ka laiema kasutuse (paljud ka teaduskirjanduses) saanud lühendid. Näiteks mõned keemias levinud lühendid: ATP – adenosiintrifosfaat, DMF – N,N-dimetüülformamiid, UV – ultraviolett, Ph – fenüülrühm jt.
Keemiliste ainete triviaalnimetustes kasutatakse kindla tähendusega eesliiteid, mis iseloomustavad süsinikuskeleti hargnemist või asendusrühmade vastastikust asendit molekulis.
Tihti kasutatakse asendusrühma reaktsioonitsentrist või aktiivsest tsentrist (tähistatud C*) kauguse märkimiseks kreeka tähestiku tähti. Loendamist alustatakse reaktsioonitsentris olevast süsinikuaatomist, millega on seotud α-asendusrühm ja edasi järgmiste süsinikuaatomite juures on vastavalt β-, γ-, δ-, ε- jne asendusrühmad. Molekuli (makromolekuli) põhiahela "viimase" süsinikuaatomi juures olevat rühma tähistatakse ω: