See artikkel räägib mereloomadest; mükoloogia mõiste kohta vaata artiklit Tsüstiidid (mükoloogia) |
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tsüstiidid | |
---|---|
Ernst Haeckeli "Cystoidea", (Kunstformen der Natur, 1904) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Alamriik |
Pärishulkraksed Eumetazoa |
Ülemhõimkond |
Teissuused Deuterostomia |
Hõimkond |
Okasnahksed Echinodermata |
Alamhõimkond |
Varsokasnahksed Pelmatozoa |
Klass |
Tsüstiidid Cystoidea Buch, 1844[1] |
Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvate merelise eluviisiga väljasurnud loomade klass.[2][3][4]
Tsüstiidid olid väga erineva suuruse ning kujuga, nii perekonniti kui liigiti ja ka indiviiditi. Enamik merikerasid oli arvatavasti kas bilateraalsümmeetrilised ehk radiaalse kehakujuga. Plaatidest rüüga kaetud keha oli neil kinnistunud lüliliste varrekestega otse merepõhja.[5] Suuava asus neil plaatidest rüü pealmises osas.
Fossiilsete tsüstiitide geoloogiliseks vanuseks peetakse vanaaegkonda (kambriumist devonini), mil nad välja surid.
Tsüstiitidel oli, sarnaselt paljude teiste okasnahksetega, keha läbiv vaskulaarsoonte võrgustik ehk hiljuse- ehk ambulakraalsüsteem, mis oli neil abiks liigutamisel aga ka väliskeskkonnaga suhtlemisel. Sooned aga koondusid sõlmekestesse ehk kottidesse, mis toimisid vedelikureservuaarina.[5]
Neil oli välja arenenud algeline närvisüsteem.
Tsüstiitidel toimis paljunemine suguliselt. Nende paljunemisorganid asusid keha sees paiknevas õõnsuses.
Tsüstiidid jaotatakse mitmesse perekonda:[6][7]