| Tulnuk-tömbik | |
|---|---|
|
Acartia tonsa nauplius liikumises | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
| Klass |
Aerjalgsed Maxillopoda |
| Selts |
Aerjalalised Copepoda |
| Sugukond |
Acartiidae |
| Perekond |
Tömbik Acartia |
| Liik |
Tulnuk-tömbik |
| Binaarne nimetus | |
|
Acartia tonsa Dana, 1849 | |
| Sünonüümid | |
| |
Tulnuk-tömbik (Acartia tonsa) on aerjalaliste (Copepoda) seltsi tömbiku (Acartia) perekonda kuuluv kosmopoliitse levikuga vähiliik, Eesti faunas umbes 1920. aastatest[1].
Kui enamikku aerjalalisi esineb Eesti merevete hõljumis praktiliselt kogu aasta jooksul, siis tulnuk-tömbikut kohtab seal ainult suvel.[2]
Acartia tonsa on poolläbipaistva, bilateraalsümmeetrilise kehaga, pikkusega 0,5–1,5 mm. Esimene tundlapaar on väga pikk, vähemalt poole keha pikkune, teine tundlapaar on kaheks harunenud. Viienda ja kuuenda kehalüli vahel on liikuv ühendus. Karapaks puudub. Toidu närimiseks on paar lõugjalgu. Emased on tavaliselt isastest veidi suuremad ning nende tundlad on pikemad ja sirgemad; isaste tundlad on otstest kaardunud ja neid kasutatakse emaslooma hoidmiseks paljunemise ajal.[3]
Acartia tonsa algkodu arvatakse olevat India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Seda liiki peetakse tänapäeval kosmopoliitseks ning seda leidub Atlandi ookeanis, India ja Vaikses ookeanis, Aasovi meres, Läänemeres, Mustas meres, Kaspia meres, Vahemeres ja Põhjameres, samuti Mehhiko lahes ja muudes merekeskkondades ning jõgede lehtersuuetes.[3]
Kosmopoliitse leviku põhjuseks peetakse liigi levimist laevade ballastveega.[3]
Nagu paljud lehtersuuete ökosüsteemide planktilised loomad, talub A. tonsa laia temperatuuri- ja soolsusevahemikku, mis on mõnes piirkonnas aidanud kaasa liigi invasioonile.