Tšervona Ruta

Tšervona Ruta
Червона рута
Asukoht eri linnad Ukrainas
Toimumisaastad alates 1989

Tšervona Ruta (ukraina keeles Червона рута) on iga kahe aasta tagant toimuv üleukrainaline kaasaegse laulu ja levimuusika noortefestival,[1] mida korraldatakse alates 1989. aastast iga kahe aasta tagant.[2]

Sellel festivalil esitati rohkem ukraina populaarset muusikat, mis erines traditsioonilisest ukraina folkkultuurist, mis oli seotud "šarovarõ" žanriga. Erinevalt nõukogude festivalist Aasta Laul (Pesja goda)[1], kus mõnikord demonstreeriti ainult valitud Ukraina laulu, lubas Tšervona Ruta rohkem lauljaid ja laule.

Festival on pühendatud Ukraina laulukirjutajale, heliloojale ja luuletajale Volodõmõr Ivasjukile[viide?], kes on laialt levinud ukraina laulu "Tšervona Ruta" autor ja helilooja. Nimi võib viidata mütoloogilisele või tegelikule õistaimede liigile Tšervona ruta.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Festivali idee ja nime autorsus kuulub ajakirjanik Ivan Lepšale; idee teostasid Tarass Melnõk, Kõrõlo Stetsenko, Anatoli Kalenõtšenko, Oleh Repetskõi ja Ivan Malkovõtš. Festival mängis olulist rolli Ukraina levimuusika taaselustamisel ja aitas kaasa 1990. aastate Ukraina muusikabuumile.[3]

Kuni Nõukogude perestroika alguseni 1986. aastal koos glasnosti ja "Uskorenijega" oli rokkmuusika kogu Nõukogude Liidus tabu.[1] Kuid oli ka mõningaid erandeid nagu 1980. aasta Gruusia "Kevadrütmid".[1] Öeldi, et täna mängid sa džässi (mis viitab mis tahes kapitalistliku lääne muusikale, mille on loonud mustanahalised, vastavalt "Suurele nõukogude entsüklopeediale"[4]) ja homme müüd maha oma kodumaa (vene keeles Сегодня ты играешь джаз, а завтра Родину продашь).[5]

Esimene festival – Tšernivtsi 1989

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Tšervona Ruta festival peeti 17.–24. septembril 1989 Tšernivtsis Bukovina staadionil. Sel ajal kui festival toimus vabariikliku KDB (Nõukogude KGB Ukraina haru), miilitsa ja Ukraina Kommunistliku Partei hoolika järelevalve all, esitati festivalil Ukraina hümni "Štše ne vmerla" ning lehviti sini-kollaseid lippe.[6] Rokivõistlustel osalesid kuulsad ansamblid "Vopli Vidopljasova", "Bratõ Hadjukinõ", "Kvartõra № 50", "Zõmovõi sad", Vika Vradõi, Marija Burmaka, Trõzubõi Stass ja paljud teised. Kokku oli esinejaid üle 500, sealhulgas lauljaid Euroopast ja Põhja-Ameerikast.[6] Festivali korraldajaid ja žüriiliikmeid üllatas võistlejate rohkus ja esituste hea kvaliteet.[7] Seal lauldi ka laulu 10 aastat varem mõrvatud Volodõmõr Ivasjuki mälestuseks.[6]

Lõppkontsert avati Ukraina pikliku mägisarve trembita helidega.[6] Rahvas kandis kaasas Ukraina NSV sümboleid nagu Ukraina NSV vapp ja Ukraina NSV lipp[6] ning mänguväljakul tehti suur lõke.[6]

Festivali peaauhinna võitis Vassõl Ždankin, teiste laureaatide hulka kuulusid "Sestrõtška Vika" (Vika Vradõi), "Komu vnõz", "Bratõ Hadjukinõi", Eduard Dratš, Viktor Morozov, Tarass Kurtšõk, Andri Mõkolaitšuk jt.[6] Kuuba päritolu Ždankin oli see, kes spontaanselt hakkas festivali lõpetamisel Ukraina hümni laulma.[6]

Tšernivtsi keskstaadionil toimunud lõppkontserdil võttis kohalik politsei karmilt maha kõik "natsionalismi" ilmingud, pidades kinni noored tüdrukud (paljud populaarsest "Lõvi seltsist"), kes olid riietatud kollastesse pluusidesse ja sinistesse seelikutesse. Staadionil ründas Georgi Gongadzet miilits ja tabas teda pähe.[6]

Rosmay Media Center on festivali ajaloost teinud kuuejaolise filmi.[8]

Tšernivtsi 2019

[muuda | muuda lähteteksti]

Tšervona Ruta peeti 17.–22. septembril taas Tšernivtsis (Volodõmõr Ivasjuki kodulinn).[9] See oli festivali 30. aastapäev.[10]

Mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

Ruta Fest tegi Ukraina kultuuris tõelise "revolutsiooni", mis mõjutas ühiskonda laiemalt. Festival sünnitas uut noortemuusikat, mida varem polnud. Varem pidid Ukraina noored ilma kodumaiste ebajumalateta leppima Moskva varieteedega või kuulama lääne popstaare. Paljud festivalil esmakordselt esitatavad laulud said kohe hittideks, mis on populaarsed miljonite inimeste seas. "Ruta-89" võitjad ja nende laulud olid paljude edetabelite ja küsitluste tipptegijad. Muusikud, kes olid vaid paar päeva varem suhteliselt tundmatud, muutusid üleöö Ukraina noorte iidoliteks. Esmakordselt hakkas suur osa elanikkonnast ja eriti noored imetlema ukraina muusikat, mis sai nende elu osaks.[11]

Tšervona Ruta käivitas ka Ukrainas riikliku meelelahutusäri. Just Ruta sai esimeseks tellijaks selliste ürituste tehnilisele (lava, heli, valgus, salvestusstuudiod, muusikatehnika, muusikaproduktsiooni reprodutseerimine) ja loomingulisele (heliloojad, arranžeerijad, heliprodutsendid, poeedid jne) toetusele. Esimesel Ruta Festil müüdi festivaliplaadid välja ega rahuldanud kümnendikkugi nõudlusest. Ja pärast festivali toimus esimene Ukraina kontserdireis: "Ruth-89" võitjate 87 kontserti üle Ukraina peeti rahvarohketes saalides enneolematu eduga.[11]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Serhiy Kharynovych. The first republican. What was the 1989 festival "Chervona Ruta" (Перший республіканський. Чим був фестиваль «Червона рута» 1989 року?) The Ukrainian Week. 2 January 2017
  2. ↑ "Kateryna Yushchenko Attends Chervona Ruta Festival's 20th Anniversary". Ukraine 3000. 21. september 2009. Vaadatud 3. veebruaril 2015.
  3. ↑ "Festival Chervona Ruta Preserves Authentic Ukrainian Music". primetour.ua. Vaadatud 25. septembril 2019.
  4. ↑ Excerpt from the Great Soviet Encyclopedia of 1952 (Выдержка из Большой Советской Энциклопедии за 1952 год: ДЖАЗ).
  5. ↑ Vladlen Ross. The nets of fate. The first love is as the first pancake (Сети судьбы. Первая любовь – как первый блин...). Chapter 8. Litres Publishing. 2 March 2019
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 Halyna Tereshchuk. The 1989 singing explosion. The "Chervona Ruta" festival played an important role in the Independence of Ukraine (Пісенний вибух 1989 року. Фестиваль «Червона рута» наблизив Незалежність України). Radio Free Europe/Radio Liberty. 17 September 2019
  7. ↑ "Пісенний вибух 1989 року. Фестиваль «Червона рута» наблизив Незалежність України". Радіо Свобода (ukraina). Vaadatud 25. septembril 2019.
  8. ↑ "Фестиваль «Червона рута–1989» в пісенних фрагментах #RutaFEST - 1989 рік - Відео - Червона рута - Всеукраїнський фестиваль сучасної пісні та популярної музики". rutafest.art. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2023. Vaadatud 25. septembril 2019.
  9. ↑ "The city of Chernivtsi invites to the anniversary Chervona Ruta Music Festival". EEAS - European External Action Service - European Commission (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2019. Vaadatud 25. septembril 2019.
  10. ↑ ""CHERVONA RUTA – 2019" TOWARDS THE 30TH ANNIVERSARY OF THE FESTIVAL IN CHERNIVTSI". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2018. Vaadatud 25. septembril 2019.
  11. ↑ 11,0 11,1 "Червона рута - Всеукраїнський фестиваль сучасної пісні та популярної музики - "ЧЕРВОНА РУТА" - ЯК КУЛЬТУРНИЙ ФЕНОМЕН". rutafest.art. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2023. Vaadatud 25. septembril 2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]