Ukraina teatel lõppesid need rünnakud 24. märtsil 49. ühendrelvaarmee Vene kindral Jakov Rezantsevi surmaga. Teatati, et 18. märtsi rünnakus hukkus ka Vene kindral Andrei Mordvitšev8. ühendarmeest, kuid hiljem kinnitati, et ta on endiselt elus. Teatati ka paljude Vene sõdurite hukkumisest ja nendega kaasas olnud sõjatehnika hävimisest paikkonna rünnakute tõttu. Venemaa väidetavate suurte kaotuste keskel ilmusid Ukraina sotsiaalmeediasse meemid, mis pilkasid Venemaa kaotusi Tšornobajivkas. Tšornobajivkast sai Ukraina ühiskonnas populaarne nähtus.
Ukraina rünnakud Vene armee vastu Tšornobajivkas jätkusid kuni 5. novembrini, neli päeva enne Venemaa teatatud lahkumist piirkonnast. Ukraina relvajõud vabastasid Tšornobajivka 11. novembril, tehes lõpu Venemaa okupatsioonile selle lennujaamas.
Tšornobajivka on väike linn UkrainasHersoni oblastis. See on värav Hersoni linna ja selle juhtimine annab strateegilise ja taktikalise eelise juhul, kui Mõkolajivi ründab hüpoteetiline rünnak. Seda eelkõige tänu seal asuvale lennujaamale, mida Venemaa relvajõud kavatsesid kasutada maandumispunktina Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse. Seetõttu määratles Ukraina analüütik Aleksandr Lemenov Tšornobajivkat kui Venemaa üht sõjalist sihtmärki sõja ajal Ukrainaga.[14]
24. veebruaril 2022, Venemaa sissetungi esimesel päeval Ukrainasse, pommitas Venemaa kuut Ukraina lennujaama, sealhulgas Hersoni rahvusvahelist lennujaama Tšornobajivkas.[15]
27. veebruari hommikul võtsid Vene väed lennujaama enda kontrolli alla.[16] Samal päeval nägi Tšornobajivka oma esimest Ukraina rünnakut Vene vägede vastu. Ukraina väed pommitasid Vene sõjaväge Türgis toodetud lahingudroonidegaBayraktar TB2. Ukraina sõjavägi avaldas video droonidest, mis sooritavad õhulööke Venemaa positsioonidele, mis on esimene kaadrid Bayraktari droonidest pärast sõja algust. See sündmus leidis aset Vene armee 2020. aasta Baljuni õhurünnakute teisel aastapäeval, milles hukkus Süürias 34 Türgi sõdurit. Türgi saatkond Kiievis kirjeldas õhurünnakuid Tšornobajivkale kui "kättemaksu" 2020. aasta Baljuni intsidendi eest ja teatas, et "on olemas selline asi nagu jumalik õiglus".[11]
Järgmine sündmus Tšornobajivkas leidis aset 7. märtsil, kui Ukraina sõjavägi teatas 30 lennujaamas seisnud Vene sõjaväehelikopteri ning muu Vene tehnika ja tööjõu hävitamisest.[9] Seejärel, 15. märtsil, korraldas Ukraina Tšornobajivkas järjekordse rünnaku Vene vägedele. Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim teatas, et selle tagajärjel põgenesid Vene sõdurid tollase Venemaa poolt okupeeritud Hersoni eeslinnadesse.[17] 16. märtsil tulistasid Ukraina väed taas Venemaa kontrolli all olevat lennujaama, hävitades seitse[10] kuni viisteist sõjaväehelikopterit.[18]The Wall Street Journal teatas, et "Ukraina sooritas õhurünnaku Hersoni lennujaamale, mis on praegu Venemaa õhubaas, ja asfaltkatte satelliidipildid näitasid seitset hävinud või kahjustatud Vene helikopterit, millest mõned olid leekides".[19]
Jätkurünnakud ja kahe Vene kindrali surmast teatamine (18. märts–24. märts)
18. märtsil oli Ukraina uus rünnak Tšornobajivkale suunatud 8. ühendarmee positsioonile, tappes väidetavalt selle ülema kindralleitnantAndrei Mordvitševi.[1][2] Vene allikad ei kinnitanud tema surma[20][21] ja 28. märtsil ilmusid kaadrid, mis näitavad Tšetšeeni Vabariigi juhiRamzan Kadõrovi kohtumist Mordvitševi ja teiste komandöridega Mariupolis.[22][23] Hiljem kinnitas BBC News Russian, et Mordvitšev oli veel elus.[24] 19. märtsil, järgmisel päeval, ründas Ukraina uuesti Vene vägesid Tšornobajivkas. Ukraina presidendi kantselei nõunik Oleksi Arestovõtš ütles: "Ära naera. Me tabasime neid uuesti Tšornobajivkas. Kuuendat korda."[25] Kaks päeva hiljem, 21. märtsil, ründasid Ukraina väed uuesti lennujaama, millest Arestovõtš teatas, öeldes: "Saage kokku. Nüüd vajate kogu oma julgust. Tšornobajivka. Seitsmendat korda."[26]The New York Timesi poolt Planet Labsist hangitud satelliidipildid näitasid, et pidevate rünnakute tulemusena tekkis 15. ja 21. märtsil oli Venemaa enamiku oma helikopteritest Tšornobajivka lennujaamast teistele lennuväljadele viinud, kuigi neil olid endiselt lennubaasis maapealsed üksused.[27]
Ukraina ründas Tšornobajivka lennujaamas venelasi uuesti 22. märtsil, tekitades kaotusi ja varustuskaotust. Arestovõtš selgitas linnas toimunud intsidente väitega, et Krimmist Ukrainasse sõitvad Vene helikopterid nägid end sunnitud kasutama Tšornobajivka lennujaama maandumiseks, kuna puuduvad alternatiivid vägede koondamiseks piirkonda. Kuid Ukraina tasase maastiku tõttu suutsid Ukraina väed Tšornobajivkas Vene vägesid kergesti rünnata.[28] Üheksas juhtum Tšornobajivkas leidis aset 23. märtsil Ukraina uue rünnaku ajal lennujaamas. Arestovõtš ütles seekord, et sellel hoiul olnud Vene tehnikat oli vähem kui varem.[29] Järgmisel päeval, 24. märtsil ründas Ukraina armee taas Tšornobajivkas Venemaa sõjaväelasi. Arestovõtš ütles, et vahetult pärast Ukraina rünnakut toimus suur vägede liikumine üle lähedal asuva Antonovski silla, mille eest ta väitis, et Vene väed põgenesid.[30] Väideti ka, et selle rünnaku käigus hukkus Tšornobajivkal teine Vene kindral. Selle kinnituse korral oleks Ukraina armee tapnud 49. ühendarmee ülema kindralleitnant Jakov Rezantsevi.[4]
27. märtsil teatas Arestovõtš Ukraina üheteistkümnendast rünnakust venelaste vastu Tšornobajivkas.[31] 28. märtsil teatas Arestovõtš, et Ukraina rünnak Tšornobajivka lennuväljale toimus kaheteistkümnendat korda.[32] Ka sel päeval teatas Venemaa, et tulistas Tšornobajivkas alla ühe Ukraina drooni ja viis raketti.[13] Kolmeteistkümnes Ukraina rünnak Tšornobajivkale toimus 1. aprillil, nagu teatas Arestovõtš. Kim kommenteeris sündmust, soovides Vene vägedele head naljapäeva.[33] Samal päeval rünnati Tšornobajivka juures juba neljateistkümnendat korda Vene sõdureid. Arestovõtš väitis, et kolmeteistkümnenda ja neljateistkümnenda rünnakuga suutsid Ukraina relvajõud linnas hävitada terve Vene vägede pataljoni.[34]
14. aprillil teatas Arestovõtš, et Ukraina armee rünnak Tšornobajivkale toimus viieteistkümnes, hävitades Venemaa 22. armeekorpuse laskemoonalaod.[3] Arestovõtš väitis hiljem, et 17. aprilli öösel hävitasid Ukraina väed taas Tšornobajivka lennujaamas hoitud Vene sõjatehnika.[35] 24. aprillil teatas ta lühidalt, et linnas toimus seitsmeteistkümnes Ukraina rünnak venelaste pihta.[36] Arestovõtš ütles, et 2. mail hävitas Ukraina armee järjekordse rünnaku järel veel ühe Venemaa laskemoonalao. Selle teostasid miinipildujatega Ukraina 30. mehhaniseeritud brigaadi sõdurid. Brigaad ütles, et löögid tulid hiljuti selle üksusele lisatud miinipildujatest ja et "kutsumata külalistel" on nüüd vähem laskemoona Ukraina territooriumi pommitamiseks.[8] 13. mail toimus Tšornobajivkas Vene positsioonide vastu suur rünnak, milles osales 25 mürsku. Kolme tunni jooksul korraldati rünnakuid Venemaa tehnikaladude, suurtüki- ja raketirelvade ja laskemoona vastu.[37]
Arestovõtš teatas kahekümnendast intsidendist Tšornobajivkas 15. mail. Ta ütles, et rünnak algas kell 12.00 ja see oli tema teate esitamise ajal veel pooleli.[38]Lõuna operatiivjuhatus teatas hiljem oma Facebooki lehel, et rünnaku tagajärjel hukkus 75 Vene armee sõdurit ja hävis ligi 20 ühikut sõjaväetehnikat. Samuti hävisid laskemoonaladu ja kaks hooldustöökoda.[12] Järgmisel päeval, 16. mail, teatas Ukraina relvajõudude peastaap uuest rünnakust Venemaa vägedele Tšornobajivkas, mis põhjustas neile kaotusi varustuse ja tööjõu osas.[39] 29. mail teatas Arestovõtš kahekümne teise intsidendist Tšornobajivkas. Ta ütles, et Ukraina väed tulistasid Vene laskemoonaladu ja rünnak kestis vähemalt tund aega.[40]
1. juulil andsid Ukraina väed Tšornobajivkas venelastele kahekümne kolmanda löögi, hävitades ühe nende laskemoonalao.[41] 3. juulil teatas Lõuna operatiivjuhatus, et Ukraina väed hävitasid Tšornobajivkas veel ühe Venemaa laskemoonalao. Sündmust mainis ka Odessa oblasti sõjaväevalitsuse juhi Serhi Bratšuk.[42] 7. juulil teatas Arestovõtš, et Ukraina hävitas kell 14.23 Tšornobajivkas veel ühe Venemaa laskemoonalao, mis jäi põlema ja pani hoiul olevaid relvi veel üle tunni aja plahvatama. See oli kahekümne viies selline juhtum, mida ta tähistas.[43] 9. juulil tõi Ukraina uus rünnak Tšornobajivkale Venemaale suuri kaotusi pärast mitme Venemaa komandopunkti tabamist.[44] Arestovõtši sõnul hukkus selle tagajärjel kaksteist Vene kõrgemat ohvitseri, täpsemalt polkovnikut ja kindralit. Samuti hävitati veel üks laskemoonaladu ja mitukümmend sõjavarustust.[45] 13. juulil tabas Ukraina Tšornobajivkas järjekordset Venemaa laskemoonaladu, nagu teatas Lõuna operatiivjuhatus.[46]
21. juulil teatas Bratšuk, et Tšornobajivkas hävis veel üks Vene laskemoonaladu.[47] Järgmisel päeval teatas ta, et paikkonnas on hävitatud Vene sõjaväebaas.[48] 27. juulil kinnitas Lõuna operatiivjuhatus veel ühe Venemaa laskemoonalao hävitamise Tšornobajivkas.[49] 28. juulil hävitati Tšornobajivkas veel üks Venemaa laskemoonaladu, nagu Bratšuk teatas.[50] 29. juulil hävitati Tšornobajivkas Arestovõtši sõnul Venemaa sõjaväebaas vägede ja sõjavarustuse paigutamiseks.[51] 30. juulil põles Tšornobajivkas Vene sõjaväebaas, kinnitamata teatel,[52] hiljem kinnitati see teave.[53] 2. augustil teatas Lõuna operatiivjuhatus, et Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused tabasid Tšornobajivkas Vene 22. armeekorpuse komandopunkti.[54] 3. augustil ütles Bratšuk, et Tšornobajivkas hävitati veel üks Vene sõjaväebaas.[55] 5. augustil ründas Ukraina Tšornobajivkas kahte 49. ühendrelvaarmee komandopunkti ja 76. kaardiväe õhudessantdiviisi.[5]
20. augustil ründasid Ukraina väed Tšornobajivkas mitmIKraketiheitjagaHIMARS Venemaa 247. kaardiväe õhurünnakrügemendi komandopunkti.[6]Hersoni oblasti nõukogu liige Serhi Hlan teatas rünnaku tagajärjel rohkemate Vene laskemoona hävitamisest. Ta ütles, et Vene väed üritavad nüüd rajada rohkem laskemoonaladusid, kus igas on vähem laskemoona, kuigi Ukrainal õnnestus neid endiselt sihtida.[56] 22. augustil teatas Lõuna operatiivjuhatus, et Ukraina armee suurtüki- ja raketiüksused hävitasid Tšornobajivkas laskemoonalao ja 247. kaardiväe õhurünnakrügemendi komandopunkti.[7] 26. augustil hävitati Tšornobajivkas veel üks Venemaa laskemoonaladu. Lisaks ründas Ukraina armee esialgsetel andmetel ka Vene vägede sõjaväebaasi.[57]
Hersoni vasturünnak ja Tšornobajivka vabastamine (29. august–11. november)
29. augustil alustas Ukraina vastupealetungi eesmärgiga vabastada Herson ja Venemaa poolt okupeeritud territoorium Dnepri jõe paremkaldal, sealhulgas Tšornobajivka. Ukraina relvajõud teatasid vastupealetungi puudutava teabe katkemisest.[58] Siiski teatati lähipäevil plahvatustest ja suitsusambadest kogu Hersoni oblastis, sealhulgas Tšornobajivkas 30. augustil[59] ja uuesti 31. augustil.[60] 5. septembril teatati veel plahvatustest Tšornobajivkas ja tabati kobaras Vene sõjatehnikat.[61] 7. septembril teatati veel plahvatustest ja suitsusammastest Tšornobajivka ümbruses[62] ning 18. septembril toimus veel üks rünnak Venemaa positsioonide vastu.[63] 20. septembril tabasid Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused Tšornobajivkas Venemaa juhtimis- ja varustuspunkte.[64] 22. septembril hävitasid Ukraina väed Snihurivka suunas tulistanud Vene õhutõrjesüsteemi.[65]
25. oktoobril teatati kahest plahvatusest Tšornobajivkas.[66] 27. oktoobri satelliidipildid näitasid, et Vene väed olid Tšornobajivka lennujaamast kogu oma sõjavarustuse välja viinud, seega oli lennujaam esimest korda pärast Vene okupatsiooni algust tühi.[67][68] See aga ei lõpetanud Ukraina rünnakuid Venemaa vägede vastu Tšornobajivkas; Lõuna operatiivjuhatuse pressiesindaja Vladõslav Nazarov teatas, et 3. novembril tabasid Ukraina väed Venemaa sõjatehnikat, mida Vene väed üritasid viia teise asukohta.[69] 5. novembril teatati Tšornobajivkas veel plahvatustest ja teisest suitsusambast. Kohalike elanike sõnul olid hiljuti mobiliseeritud Vene sõdurid sel ajal Tšornobajivkas väljaõppel.[70]
9. novembril teatas Venemaa kaitseministerSergei Šoigu, et Vene väed taganevad pärast Vene kindrali Sergei Surovikini ettepanekut Dnepri paremkaldalt. Surovikin ütles, et otsus, mida polnud olnud kerge vastu võtta, võeti vastu, kuna Vene armee ei suutnud Hersonit enam korralikult varustada ja ka Vene sõdurite elusid kaitsta.[71] 11. novembril viidi lõpule Venemaa taganemine Dnepri paremkaldalt ning Ukraina relvajõud sisenesid Tšornobajivkasse, Hersoni ja teistesse paikadesse.[72] Järgmisel päeval ütles Arestovõtš, et Tšornobajivka "sari" on lõppenud.[73]
Pärast Dnepri paremkalda vabastamist alustas Venemaa piirkonna paikkondade, sealhulgas Tšornobajivka, tulistamist. Hersoni oblasti kubernerJaroslav Januševõš teatas, et Venemaa väed tulistasid 26. novembril Tšornobajivkat, mille tagajärjel sai vigastada 10-aastane poiss, kes tuli haiglasse toimetada.[74]
Tšornobajivkas kannatanud Vene vägede arvukate rünnakute tõttu on asulat kirjeldatud kui "legendaarse" staatust Ukrainas. Ukrainakeelses sotsiaalmeedias ilmus meemide laine, mis pilkasid Venemaa teatatud ebaõnnestumisi Tšornobajivkas.[75][76] Ukraina ansambel Alcohol Ukulele komponeeris Krõvõi Rihis Tšornobajivka sündmustest laulu, mille pealkiri oli lihtsalt Tšornobajivka (Чорнобаївка).[77]Tšernihivi linnavolikogu arutas 8. septembril Ukraina derussifikatsiooniprotsessi raames Tšernihivi teatud tänavate ümbernimetamist. Tehti ettepanek nimetada Kovpaka Sõdora tänav Hersoni oblasti Tšornobajivka järgi ümber Tšornobajivska tänavaks,[78] mis kiideti heaks 27. oktoobril.[79]
Ukraina presidentVolodõmõr Zelenskõi kommenteeris, et "Ukraina Tšornobajivka läheb sõja ajalukku" ja et "see on koht, kus Vene sõjaväelased, nende komandörid, on näidanud end täielikult... sellisena nagu nad on - ebakompetentsed, võimelised lihtsalt ajada oma inimesed [oma] tapale”.[80]