Tự Đức (sünnipärane täisnimi Nguyễn Phúc Hồng Nhậm; 22. september 1829 – 19. juuli 1883) oli Annami keiser alates 4. novembrist 1847 kuni surmani.
Ta oli neljas keiser Nguyễni dünastiast. Eelmine keiser oli tema isa Thiệu Trị, kes oli määranud troonipärijaks just Tự Đứci, mitte vanema poja Hồng Bảo. Tự Đức oli vankumatu konfutsianist ning oli vastu võõramaalastele ja innovatsioonile. Temavastast mässu juhtis vanem vend Hồng Bảo. Mässajate hulgas olid konfutsianistidest õpetlased, kes ei olnud rahul, et rikuti perekondlikku järgnevust (troonile ei saanud vanim poeg), Lê dünastia pooldajad, lihtrahvas, kes polnud rahul maksudega, jt. Tự Đức surus sõjaväe abiga mässu maha ja tahtis venna hukata, kuid nende ema, keisrinna Từ Dụ, veenis ta ümber. Hồng Bảo tegi enesetapu vanglas.
Tự Đứci nimetatakse tihti Vietnami viimaseks keisriks, sest ta oli viimane, kes valitses iseseisvalt ning ei näinud oma maa tõelist koloniseerimist.
Põetud rõugete tõttu ei saanud ta järglasi. Tema adopteeritud poeg Dục Đức (tegelikult ta vennapoeg) sai pärast kasuisa surma valitseda kolm päeva, kuni ta troonilt tagandati ja hukati.