USS Franklin (CV-13)

Franklin Mariaanide lähedal 1944. aasta augustis
Teenistuskäik
Ameerika Ühendriigid
Nimi	USS Franklin
Nimetatud (auks)	Benjamin Franklin
Ehitaja	Newport News Shipbuilding
Vette lastud	1942
Teenistuses alates	31. jaanuar 1944
Teenistuse lõpp	17. veebruar 1947
Saatus	müüdi 1966. aastal vanarauaks
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp	Essex-klassi lennukikandja
Veeväljasurve	27 600 tonni (standard) 36380 tonni (täismass)
Pikkus	266 m
Laius	46 m
Süvis	8,6–10,4 m
Kiirus	33 sõlme (61 km/h)
Sõidukaugus	27 000 meremiili (kiirusel 15 sõlme)
Meeskond	2600 inimest
Lennuvahendeid	90–100
Hüüdnimi	Big Ben

USS Franklin (CV/CVA/CVS-13, AVT-8) oli üks USA mereväe 24 Essex-klassi lennukikandjast, mis ehitati II maailmasõja ajal, ja viies laev mereväeajaloos, mis seda nime kandis. 1945. aasta märtsis sai laev Jaapani hävituslennukite rünnakus rängalt kannatada ja 724 meeskonnaliiget hukkus, laeva uppumist suudeti vältida ning ta suundus omal jõul remonti. USS Franklin on USA mereväe kõige raskemalt kannatada saanud lennukikandja, mis II maailmasõja üle elas.

Teenistuskäik

19. märtsi õhurünnak

Lennukikandja pärast jaapanlaste õhurünnakut

Enne 19. märtsi koidikut oli Franklin liikunud kõigest 80 km kaugusele Jaapani põhisaartest. Laevalt startisid lennukid Honshūd ja Kobe sadamat pommitama. Laeva meeskond oli kuue tunni jooksul 12 koda lahinguhäire saanud ja kapten alandas ohutaset, et mehed süüa ja puhata saaksid, siiski jäeti valvesse õhutõrje meeskonnad. Ootamatult ilmus madalal olnud pilvedest välja kaks vaenlase lennukit, mis viskasid Franklini lennutekile kaks soomustläbistavat pommi. Üks pommidest maandus teki all olnud angaari ja teine tungis ahtris läbi kahe teki. Angaaris lõhkenud pomm tekitas suuri purustusi, lõi rivist välja juhtimiskeskuse ja tekitas suure tulekahju. Angaaris hakkas tulekahju ajal lõhkema ka seal asunud kütus ja laskemoon, mis halvendas olukorda veelgi. Põlevast angaarist pääses eluga kõigest kaks meeskonnaliiget.

Pärast rünnakut oli olukord kriitiline: laev oli 13 kraadi kreenis, raadioside ei töötanud ja lisaks olid tulekahjud kontrolli alt väljas. Paljud meeskonnaliikmed olid üle parda lennanud, surnud või haavatud. Mereväe ametlikel andmetel hukkus tol päeval 724 meeskonnaliiget ja 265 sai vigastada. Hiljem on ajaloolased hukkunute arvuks pakkunud 807 ja vigastatute omaks 487. See oli hukkunute arvu poolest halvim päev, mis ühele USA sõjalaevale osaks saanud. Sellest hullem oli ainult lahingulaev USS Arizona laskemoonaplahvatus Pearl Harbori rünnaku ajal, kus hukkus 1177 meest.

Siiski jäid sajad meeskonnaliikmed vabatahtlikult laevale, et see uppumisest päästa. Hukkunute arv oleks võinud olla suuremgi, kui meeskond poleks asunud kiiresti tulekahjusid kustutama ja haavatutele esmaabi andma. Laevale appi tulnud kergeristleja USS Santa Fe tõmbas merest välja üle parda paiskunud meeskonnaliikmed ja võttis pardale mittevajalikud meeskonnaliikmed ja haavatud. Siiski oli laeva päästmine raske ülesanne, sest peale raskete vigastuste oli ohuks ka laeva ruumidesse kogunenud kustutusvesi, mis ähvardas laeva uputada. Laev suudeti siiski päästa ja see on USA mereväe kõige raskemalt kannatada saanud lennukikandja, mis II maailmasõja üle elas.

Parandustööd

Raskeristleja USS Pittsburgh pukseeris laeva lahinguväljalt eemale, kuni viimane suutis oma mootorid käima saada ja sõitis omal jõul New Yorki remonti. New Yorki suunati laev seetõttu, et USA Läänekalda remonditöökojad olid ülekoormatud kamikaze'de kahjustatud sõjalaevade parandamisega.

Pärast sõda

Laev parandati, aga sõda sai vahepeal läbi ja laev aktiivsesse teenistusse enam ei naasnud. USS Franklin arvati teenistusest 1947. aastal välja ja kuigi merevägi soovis laeva moderniseerida, ei saanud need plaanid kunagi teoks ning laev lammutati 1966. aastal.