Udehed on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Primorje krai põhjaosas ja Habarovski krais. Udehed elavad hajusalt Sihhote-Alini mäestiku laiaulatuslikel taigaaladel. Udehed on orotšide lähedane sugulasrahvas. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1496 udehet[1], neist Primorje krais 793 ja Habarovski krais 620.[2]
Antropoloogiliselt kuuluvad udehed mongoliidse rassi baikali tüüpi.
Udehe keel kuulub tunguusi-mandžu keelte lõunarühma. Tänapäeval kõneleb enamik udeheid vene keelt. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal udehe keelt ainult 103 inimest.[3]
Udehete traditsiooniline tegevusala on olnud jahipidamine, kalapüük on olnud teisejärgulise tähtsusega. Elatusallikana oli oluline ka ženšennijuurte korjamine, mida müüdi hiinlastele. Maaharimisega hakati laialdasemalt tegelema alles 20. sajandil.
Venemaa võimu alla sattusid udehede asualad 1860. aastal. Vene võimud püüdsid udehesid õigeusku pöörata, kuid šamanismi täielikult välja tõrjuda ei õnnestunud.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)