Ugala
|
See artikkel räägib teatrist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ugala (täpsustus). |
Viljandi Draamateater Ugala on teater Viljandis Vaksali tänav 7.
2019. aasta 1. juulist juhib teatrit Garmen Tabor, loominguline juht on alates 1. septembrist 2019 Tanel Jonas. 1. septembrist 2023 on loominguliseks juhiks Liis Aedmaa.
Varem on Ugala direktoriks olnud
- 2001–2002 Jaak Allik,
- 2002–2009 Peeter Tammearu,
- 2009–2012 Hillar Sein,
- 2012–2014 Heiti Pakk,
- 2014–2019 Kristiina Alliksaar.
Truppi kuulub 26 näitlejat.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ugala teater on üks Eesti vanemaid kutselisi draamateatreid, see on loodud 1920. aastal. Esialgu kandis see nime Teatri- ja Kunstiühing Ugala. Ühingu põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920, asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis.
Teater on saanud nime Eesti muinasmaakondade Ugandi ja Sakala järgi, nime soovitas eesti kirjanik Friedrich Kuhlbars.
Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, tegutsedes Koidu Seltsimajas. 6. jaanuaril 1920 kanti seal ette esimene näitemäng "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd).
1924. aastal koliti ümber Seasaare kõrtsi teisele korrusele. 1926. aasta 1. veebruaril sai teater direktor Oskar Härmi eestvõttel kutseliseks teatriks. Algas operettide ajastu. Seasaare kõrtsis tegutseti kuni 1941. aastani, mil hoone põles maha[2].
Ugala jätkas tegutsemist vanas tuttavas Koidu seltsimajas. 1948 loodi Ugala tiiva all eraldi osana nukuteater, mis avati 17. jaanuaril Enn Toona marionetinäidendiga "Sipelgas ja rohutirts". 1982 valmis Ugala oma teatrihoone.
2015. aastal, kui teatrihoone läks renoveerimisele, loodi video- ja valgusalajuhi Kristjan Suitsu juhtimisel Ugalale ajutine mängupaik Ugala black box ehk UBB, kus tegutseti 2017. aastani ja mille eest pälvis Ugala teater 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia (nutikas ja õdus UBB 2015 (Ugala black box).
Kunstilised/loomingulised juhid
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Kunstiline juht |
|---|---|
| 1925–1926 | Andres Särev |
| 1926–1928 | Eduard Lemberg |
| 1928–1932 | Alfred Mering |
| 1932–1933 | Valter Soosõrv |
| 1933–1934 | Karl Merits |
| 1934–1936 | Alfred Mering |
| 1936–1941 | Eduard Tinn |
| 1942–1943 | Jullo Talpsepp |
| 1943–1945 | Eero Neemre |
| 1945–1947 | Karl Ader |
| 1947–1948 | Enn Toona |
| 1948 | Leo Martin |
| 1949–1970 | Aleks Sats |
| 1970–1979 | Heino Torga |
| 1979–1983 | Jaan Tooming |
| 1983–1988 | Jaak Allik |
| 1989–1991 | Kalju Komissarov |
| 1991–1995 | Jaak Allik |
| 1995–1998 | Andres Lepik |
| 1998–2000 | Andres Noormets |
| 2000–2002 | Jaak Allik |
| 2002–2009 | Peeter Tammearu |
| 2009–2012 | Indrek Sammul |
| 2012–2013 | Margus Kasterpalu |
| 2014–2019 | Ott Aardam |
| 2019–2023 | Tanel Jonas |
| 2023– | Liis Aedmaa |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Ugala teatrist". Vaadatud 16.05.2024.
- ↑ "Kahjude hindamine". Sakala. 19. juuli 1941.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Taavi Pae. "Miks Ugala on Viljandis?" Keel ja Kirjandus, 2008
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]