Rahvaarv | |
---|---|
5633 (2011) | |
Keeled | |
ungari keel, ukraina keel, vene keel | |
Religioon | |
katoliiklus, õigeusk, judaism |
Ungari ukrainlased on väike Ungaris elav ukrainlastest koosnev rahvusrühm. Suurem osa Ungari ukrainlastest elab kas 136,7 kilomeetri pikkuse Ungari-Ukraina piiri äärde jäävas Szabolcs-Szatmár-Beregi või Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis või pealinnas Budapestis.
Enne Esimest maailmasõda elas Austria-Ungaris ligikaudu 4 miljonit ukrainlast, kelle kohta ametlikes allikates kasutati nime ruteenid (ise kutsusid nad end russiinideks). Neist 470 000 elas 1910. aasta rahvaloenduse andmetel Ungaris (moodustades 4,69% elanikkonnast).[1] Ent 1920. aastal sõlmitud Trianoni rahulepinguga kaotas Ungari suure osa oma territooriumist, sealhulgas Taga-Karpaatia ehk Karpaatia Ruteenia, millest sai Tšehhoslovakkia osa. Just seal piirkonnas elasid peaaegu kõik tollase Ungari ukrainlased.
1938. aasta esimese Viini arbitraaži tulemusel sai Taga-Karpaatia lõunaosast taas Ungari riigi osa. Tšehhoslovakkia riigi lagunedes kuulutati ülejäänud Taga-Karpaatia aladel 1939. aasta 14. märtsil välja Karpaatide-Ukraina Vabariik, mille vaid mõni päev hiljem okupeeris Ungari.
Pärast Teist maailmasõda liideti piirkond Nõukogude Liiduga – Pariisi rahulepingu alusel sai Taga-Karpaatiast Ukraina NSV osa.
Tänapäeva Ungaris tunnustatakse eraldi rahvusvähemustena nii russiine kui ka ukrainlasi, keda 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis vastavalt 3323 ja 5633.[2]
Russiinid, keda võib pidada juba Ungari kuningriigi aegseks ajalooliseks vähemusrahvuseks, põlvnevad neist Ruteenia rahvastest, kes ei võtnud 20. sajandi alguses kasutusele rahvanimetust "ukrainlased". Eraldi käsitletakse 20. sajandi teisel poolel Ungarisse elama asunud ukrainlasi, kelle juured on Lääne-Ukrainas ning Taga-Karpaatias.