Upāsaka (sanskriti ja paali keeles upāsaka ‘lähedal istuja’; tiibeti keeles dge bsnyen; hiina keeles 優婆塞 youpose; jaapani keeles ubasoku) või upāsikā (naissoost) on budismi (Gautama Buddha õpetuse) järgija, kes ei ole pühitsetud mungaks, nunnaks ega soovi selleks ka saada, kuid kes juhindub "Viiest tõotusest" (paali keeles pañcasīla).[1] Tänapäeval on soovitatud termineid nagu "ilmik-pühendunu", "ilmik-järgija" või ka "ilmikvend" ehk "-õde".[2]
Theravaadas on nende peamine ülesanne munkade ja nunnade materiaalne toetamine, mis annab neile parima võimaluse pälvimusi koguda.
Mahajaanas võib bodhisattva olla nii munk kui ka ilmalik ja ka upaasakad võivad jõuda kõrgeimate seisunditeni.[3]
Peamine sisuline erinevus upāsaka ja bhikkhu (ehk ilmiku ja munga) vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on bhikkhu loobunud ka nimest, varast ja kodust. Igaüks võib elada sündsalt ja ausalt, ilma kedagi kahjustamata ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima.
Theravaada traditsioonis juhinduvad pühendunud ilmikjärgijad uposatha päevadel "kaheksast tõotusest" (paali keeles uposathaṃ samādiyati).[4] See oli ka Hiinas laialt levinud tava[5] ja seda kasutatakse ikka veel.[6]