Usuline vägivald

Usuline vägivald on jõu kasutamine usuliste või religioossette eelarvamuste, motiivide ja eesmärkide ellu viimiseks. Usulise vägivallaga on ajaloolises arengus kokku puutunud, vähem või rohkem, kõik maailmareligioonid ja enamus usuorganisatsioone.[1]

Usulise vägivalla põhjused:

  • ühiskondlik-poliitilise kriisi tunnetamine (oma tegude mõtestamine ja õigustamine eelkõige enesekaitsena);
  • vägivald on püha (vaenlast nähakse sekulaarses ühiskondlikus ja poliitilises korras; jumala poolt antud kohustuse täitmine);
  • kosmiline vastandumine pühas sõjas, totaalne ja dualistlik sõda (kompromissitu võitlus hea ja kurja vahel), uskmatute, saatana laste  või rassireeturite tapmine ei ole nende jaoks enam kuritegu, vaid püha tegu ja jumala käsu täitmine.

Need põhjused teevad usulise terrorismi palju vägivaldsemaks, kui on ilmalik terrorism.[1]

Usulise vägivalla põhjused on ühiskondlikud (vaesus, töötus), haridus, usk ja tavad. Kõige olulisem neist on usk.[2]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kristlik vägivald

[muuda | muuda lähteteksti]

415 m.a.j. Aleksandrias nais-matemaatiku ja filosoofi Hüpatia tapmine munkade poolt.

Augustinus soovib vägivalla kasutamist montanistide vastu ja põhjendab oma teostes vägivalda. Ohvritega samastumise usund muutus sellest alates ühiskondliku korra tagamise vahendiks. Vägivalla kasutamise kõrgaeg olid ristisõjad.

Tänapäevane usuvägivald

[muuda | muuda lähteteksti]

Usulise vägivalla peamiseks osaks sai usuline enesetaputerrorism, milles on aktiivsed islami organisatsioonid.

Usulise vägivalla organisatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Iisrael: 1971. aastal rajatud Kach-liikumine.

Jaapan: Aum Shinrikyo sekt, korraldas1995. aastal Tokio metroos närvigaasi rünnaku.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Alar Kilp. Usulisest enesetaputerrorismist. KVÜÕA Toimetised nr 3, lk 123-148.
  2. ↑ Vladimir Sazonov. Õpetussõna. Miks ja kuidas tekib islamiäärmuslus? Maailmavaade 25, jaanuar 2015.