Uudeküla

See artikkel on Lääne-Viru maakonna külast; Viljandi maakonna paikkonna kohta vaata Uudeküla (paikkond).

---

Uudeküla
Pindala: 6,2 km² (2020)[1]
Elanikke: 98 (1.01.2019)[2]
EHAK-i kood: 8754[3]
Koordinaadid: 59° 11′ N, 26° 8′ E

Uudeküla on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tamsalu linnast põhjas.

Uudeküla kuulus endise Tamsalu valla suuremate külade hulka koos Vajangu, Porkuni, Assamalla ja Põdranguga.

Ajalugu

Esimest korda on seda kirjalikes allikates mainitud aastal 1564 kui Usculle küla, aastast 1620 leiab juba nimekuju Udekyl.

Tamsalu valla maadel asub seitse endist mõisahoonet koos nende juurde kuuluvate hoonetega: Porkuni, Võhmuta, Einmanni, Kuie, Põdrangu kõrval selles nimekirjas ka Uudeküla mõisahoone (Sääse mõisast on säilinud vaid üksikud müüriosad).

1909. aastal taotles Uudeküla talumees Jaan Uudeküll Politsei Peavalitsusest loa rajada kiriku loata külamaadele kalmistu. Ambla kirikuõpetaja ja praost Johannes Theodor Wilberg (1863–1945) nimetas Uudeküla seepärast jumalavallatuks külaks. 1912. aastal maetigi Uudeküla kalmistule loa taotleja isa Karel Uudeküll. Tänaseks on esialgset kalmistu pindala (400 ruutsülda) oluliselt suurendatud ja sinna maetakse lahkunuid Uudekülast, Tamsalu linnast ja ümberkaudsetest küladest.

Uudekülas oli küla õitseajal enne teist maailmasõda 33 talupidamist. Uudekülas oli oma masinaühistu, tuuleveski (mölder August Meinhart) ja omamoodi uhkuseks endises Uudeküla mõisahoones paiknenud koolimaja, mida ümbritses seitsme hektari suurune mõisapark. 1933. aastal laastas Uudeküla suur tulekahju, mis hävitas paari tunniga 17 hoonet, kuid külarahva ühisel jõul taastati hävinud hooned suhteliselt kiiresti.

Teise maailmasõja järel loodi Uudeküla maadel sundkorras kolhoos "Hommik".

Aastast 2015 on Uudeküla seotud Tamsalu linnaga lisaks maanteele moodsa valgustatud Tamsalu-Uudeküla kergliiklusteega^[4].

Haridus

1868. aastal alustas tööd Uudekülas külakool. 1909. aastal muudeti see Nõmmküla kaheklassiliseks ministeeriumikooliks, mis alustas 42 õpilasega tööd neljajaolisena. Õpetajaid töötas kolm: Karl Augas – koolijuht, Veera Augas ja August Merits. 1916. aastani toimus õppetöö vene keeles. 1917. aasta sügisel muudeti kool Uudeküla 6-kl algkooliks. Õppekeeleks sai eesti keel. Kuna koolimajades oli ruumikitsikus, üüris vabariigi valitsus 1919. aastal pool Tamsalu mõisavalitseja majast kooli kasutusse. Et Uudeküla mõisamaja oli väga lagunenud ja väike, anti pika asjaajamise peale 1920. aasta kevadel Tamsalu mõisa härrastemaja koolile.

Uudeküla inimesed

Selle küla rahva perekonnanimed on sageli tuletatud külanimest. Nii on Uudekülaga seotud perekonnad Uudeküla, Uudeküll, Uudeväli, Uudelinn, Uudelepp, Uudemets, Uudeberg, millele pärast eestistamist lisandusid sellised perekonnanimed nagu Uusorg, Uuemäe, Uudmäe.

Uudeküla kooliga oli seotud kindralmajor Aleksander Jaakson VR I/3 (1892–1942), kes oli Uudeküla ministeeriumikoolis õpetajaks 1913–1915. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta sõjaväkke ning ta teenis 1915–1917 tsaariarmees, 1917 tuli Eesti rahvusvägedesse ja osales seejärel Vabadussõjas 6. Jalaväerügemendi II pataljoni ülemana. Ta oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema abi, hiljem ülem. 21. märtsil 1934 nimetati kaitseväe ühendatud õppeasutiste ülemaks arvates 1. aprillist 1934. 11. maist 1936 kuni 12. oktoobrini 1939 Eesti Vabariigi haridusminister Konstantin Pätsi viiendas valitsuses ja Kaarel Eenpalu teises valitsuses. Tema haridusministriks oleku ajal võeti vastu Ülikoolide seadus, asutati Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut ja 1938 alustas tegevust Eesti Teaduste Akadeemia. 1939–1940 oli Sõjavägede Staabi ülem. Aleksander Jaakson hukati nõukogude võimude poolt 2. oktoobril 1942 Vjatka surmalaagris.

Uudekülaga on seotud tenor Enno Eesmaa (aastani 1937 Heinrich Esberg; 1917–1997). Ta oli aastatel 1942–1946 teatri Estonia koorilaulja ja aastatel 1946–1987 ooperi- ja operetisolist. Enno Eesmaa vanemad on maetud Uudeküla kalmistule.

Uudekülas Kubja talus veetis oma varase lapsepõlve Jaak Uudmäe (sündinud 1954 Tallinnas) olümpiavõitja kolmikhüppes (1980) tulemusega 17,35. Uudmäe tunnistati aastatel 1979 ja 1980 Eesti aasta sportlaseks ning 1980. aastal anti talle NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ja siserekord 17.10.

Uudekülas elab teoloog ja piibliteadlane Urmas Nõmmik (sündinud 1975). Tema peamiseks huviks on Vana Testament. Urmas Nõmmik töötas aastail 2003–2010 EELK Usuteaduse Instituudis lektori, dotsendi ja lühikest aega ka raamatukogu juhatajana. Alates 2004. aastast töötab ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 2013. aastal avaldas ta Tartu Ülikooli Kirjastuse raamatusarjas "Piibel kontekstis" Iiobi raamatu kommenteeritud uustõlke. Nõmmik on ka sarja peatoimetaja.

Uudeküla Kubja talust pärineb kohaliku elu edendaja Toomas Uudeberg. Uudekülaga seotud oli Oskar Uudeküll (1909–2007), kes oli 1963–1981 Rapla rajooni spordikomitee esimees^[5].

Sport

Suusahüppajad Uudekülas 27. veebruaril 2010

Külas on HHL jäähokimeistrivõistluste 3. grupis osalenud Lääne-Virumaa hokimeeskond Uudeküla Päts. Võistkonnal on külas oma jäähokiväljak ja selle hooldamiseks on loodud MTÜ Hokiklubi Uudeküla. MTÜ koondab jäähoki harrastajaid Tamsalu vallast, Viru-Nigula vallast ja teistest Lääne-Virumaa piirkondadest.

Külas tegutseb aastast 2007 oma ragbiklubi Uudeküla Bulldogs RFC.

Eesti jämedaim pihlakas

Loodus

Küla lähistel (Uudeküla ristist 400 meetrit Lasila poole) Kassaka talu maadel kasvas üks Eesti jämedamatest pihlakatest, mille ümbermõõt oli 245 cm^[6].

Vaata ka

• Eesti külade loend
• Uudeküla mõis

Viited

1. Maa- ja Ruumiamet, vaadatud 21.11.2020.
2. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
4. Tamsalu-Uudeküla kegliiklustee sai valmis, 30. august 2015
5. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/uudeküll_oskar
6. Eesti jämedaim pihlakas kasvab Änari külas, 06.10.2006

Välislingid

• Uudeküla ajaloost ja inimestest
• Mapquesti kaart
• Multimapi kaart
• Eestimaa jämedaim pihlakas kasvab Uudeküla lähistel