Uvea keel

Uvea keel
Kõneldakse Wallis ja Futuna
Kokku kõnelejaid 10 400[1]
Keelesugulus Austroneesia hõimkond
 Kesk-Ida-Austroneesia keelkond
  Malai-Polüneesia keeled
   Polüneesia keeled
    Uvea keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Wallis ja Futuna
Keele leviala

Uvea keel (uvea keeles Fakaʻuvea, prantsuse keeles wallisien) on Polüneesia keel. Seda kõneldakse Okeaanias Wallises ja Futunas, mis on Prantsuse ala.

Wallises ja Futunas kõnelevad uvea keelt emakeelena 10 000–15 000 inimest, kellest osa on futunaani keele kõnelejad. Lisaks räägivad uvea keelt mõned tuhanded inimesed, kes on pärit Euroopast ning kelle emakeel on prantsuse keel.[2] Vähemalt sama palju on kõnelejaid Prantsuse alal Uus-Kaledoonias, kus elab umbes 18 000 Wallisest ja Futunast väljarännanut, kes üldiselt kõnelevad uvea keelt.[3]

Uvea keel kasutab ladina tähestikku.[4]

Uvea keele häälikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Uvea keeles on 5 vokaali: a, e, i, o, u.

Neil on ka pikad variandid: ā, ē, ī, ō, ū.

Konsonante on 12: f, g (rõhutatakse alati ŋ-i abil (ng)), h, k, l, m, n, p, s (on haruldane ja kasutatakse tavaliselt võõrsõnades), t, v ja ‘.

ʻ esindab kõrisulghäälikut, mis uvea keeles on tuntud kui fakamoga. See kuulub kurguhäälduse juurde. Fakamoga kasutamist õpetatakse tänapäeval koolides, seda saab kirjutada nii sirge, kõvera kui ümberpööratud kõvera ülakomana. Lisaks ülakomale (uvea keeles fakaloa, pikendamine) õpetatakse nüüd koolis ka pikkade vokaalide märkimist. Vanem generatsioon pole kõrisulghäälikuid ega pikki vokaale kunagi märkinud.

Näiteks Mālō te ma'uli (tere) saab kirjutada ka Malo te mauli. [5]

Foneemi vastavus

[muuda | muuda lähteteksti]
Foneem alg-polüneesia keel uvea keel eesti keel
/ŋ/ *taŋata tagata inimene
/s/ *sina hina hall (juuste värv)
/ti/ *tiale siale lill
/k/ *waka vaka kanuu
/f/ *fafine fafine naine
/ʔ/ *matuqa matua vanem
/r/ *rua lua kaks
/l/ *tolu tolu kolm

Teiste keelte mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

Uvea on kõige enam seotud rennelli-bellona keelega. Samas on see seotud ka tonga keelega, mis on tingitud Tonga invasioonist Wallises 15. ja 16. sajandil. Näiteks mineviku vorm "ne´e" tuleb tonga keelest.

Uvea keelt on kõige rohkem mõjutanud prantsuse keel. Prantsuse misjonärid jõudsid saarele 19. sajandil.[6] 1961. aastal sai Wallis ja Futuna Prantsusmaa ülemereterritooriumiks ja prantsuse keelest sai ametlik keel. Paljud lingvistid, näiteks Karl Rensch, on väitnud, et prantsuse keel ei avaldanud alguses eriti mõju, aga nüüd on see hakanud uvea keelt tugevalt mõjutama. Paljud keeleuuendused on tulnud otse prantsuse keelest uvea keelde. Näiteks poliitika sõnavara: Falanise (Prantsusmaa), Telituale (territoorium), politike (poliitika), Lepupilika (vabariik). Prantsuse keelest on laenatud ka paljud tehnilised sõnad (telefoni, televisio) ning toidud ja joogid, mida ei eksisteerinud Wallises enne eurooplaste tulekut (tomato, tapaka (tubakas, prantsuse keeles tabac) alikole (alkohol), kafe (kohvi, prantsuse keeles café)) jne.

Misjonärid tutvustasid paljusid ladinakeelseid sõnu, enamasti religioosseid. Jeesus Kristusest sai Sesu Kilisito. Veel tulid kasutusse sellised sõnad nagu komunio (side), kofesio (pihtimine), temonio (deemon, prantsuse keeles démon). Aga tutvustati ka mittereligioosseid sõnu, näiteks hola (aeg või tund, ladina keeles hora) ja hisitolia (ajalugu, ladina keeles historial). Need on nüüd igapäevases keelekasutuses.

Uvea keelt on mõjutanud ka inglise keel, seda eriti pärast USA sõjaväe saabumist saarele 1942. aastal. Laensõnad nagu puna (spoon), motoka (auto, võetud motor car'ist), famili (family), suka (sugar), peni (pen) jne, tulevad inglise keelest.[7]

Keelenäited[8]

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Malo te ma´uli! – Tere hommikust!
  2. Malo te kataki – Head õhtut!
  3. Olola! – Nägemist! (kahele või rohkemale inimestele, kes lahkuvad)
  4. Nonofola! – Nägemist! (kahele või enamale inimestele, kes jäävad paigale)
  5. Uvea mo Futuna – Wallis ja Futuna
  6. Malo te ofa – Aitäh
  7. Silou ! (mitteametlik) – Vabandust!

Arvsõnad[9]

[muuda | muuda lähteteksti]

1 – tahi

2 – lua

3 – tolu

4 – fā

5 – nima

6 – ono

7 – fitu

8 – valu

9 – hiva

10 – hogofulu

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ [1]"Wallisian - A language of Wallis and Futuna" (inglise keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ http://www.axl.cefan.ulaval.ca/pacifique/wallis-futuna.htm /
  3. ↑ www.axl.cefan.ulaval.ca/pacifique/ncal2demo.htm /
  4. ↑ http://www.ethnologue.com/language/wls /
  5. ↑ [2]"Wallisian language" (inglise keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2014. Vaadatud 21. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. ↑ http://linguistics.byu.edu/faculty/hwills1/Subject%20Positions%20In%20Marshallese.pdf[alaline kõdulink] /
  8. ↑ http://www.jetpunk.com/user-quizzes/46385/wallisian-words /
  9. ↑ https://web.archive.org/web/20131112045151/http://dominicweb.eu/en/fakauvea/dico-wallisien-1 /